Vana-Vändra mõisa kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[File:Vana-Vändra mõisa kalmistu 01.JPG|thumb|Kalmistule viiva puiestee kirdeserv.<br>Foto: Robert Treufeldt, 25. juuli 2015]]
[[File:Vana-Vändra mõisa kalmistu 01.JPG|thumb|Kalmistule viiva puiestee kirdeserv (2015)]]
[[File:Vana-Vändra mõisa kalmistu 02.JPG|thumb|Kalmistu värav.<br>Foto: Robert Treufeldt, 25. juuli 2015]]
[[File:Vana-Vändra mõisa kalmistu 02.JPG|thumb|Kalmistu värav (2015)]]
[[File:Vana-Vändra mõisa kalmistu 03.JPG|thumb|Hauatähis kalmistul.<br>Foto: Robert Treufeldt, 25. juuli 2015]]
[[File:Vana-Vändra mõisa kalmistu 03.JPG|thumb|Hauatähis kalmistul (2015)]]
'''Vana-Vändra mõisa kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l, praeguse haldusjaotuse järgi [[Vändra]] alevis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]].
'''Vana-Vändra mõisa kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l, praeguse haldusjaotuse järgi [[Vändra]] alevis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]].


7. rida: 7. rida:
Kalmistu rajasid [[Vändra mõis]]a tollased omanikud [[Ditmar]]id millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 [[Uue-Vändra mõis|Uue-]] ja [[Vana-Vändra mõis]]aks, säilis see edaspidi Vana-Vändra mõisa kalmistuna.
Kalmistu rajasid [[Vändra mõis]]a tollased omanikud [[Ditmar]]id millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 [[Uue-Vändra mõis|Uue-]] ja [[Vana-Vändra mõis]]aks, säilis see edaspidi Vana-Vändra mõisa kalmistuna.


Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka [[Kruedener]]ide ja [[Tiesenhausen]]ite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.<ref>[[Ketlin Pekko|Ketlin Sirge]]. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 68</ref>
Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka [[Kruedener]]ide ja [[Tiesenhausen]]ite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.<ref>Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 68</ref>


Kohaliku Nõukogude võimu algatusel püüti 1960. aastatel kalmistut hävitada. Osa hauatähiseid hävitati, kalmistule tehti tantsuplats ja istepingid. Kohanimena püüti juurutada ''Kureparki''. Kalmistu on 2008. aastast riiklik ajaloomälestis.
Kohaliku Nõukogude võimu algatusel püüti 1960. aastatel kalmistut hävitada. Osa hauatähiseid hävitati, kalmistule tehti tantsuplats ja istepingid. Kohanimena püüti juurutada ''Kureparki''. Kalmistu on 2008. aastast riiklik ajaloomälestis.


==Kirjeldus==
==Kirjeldus==
Kalmistu jääb Vana-Vändra mõisa südamest linnulennult umbes 600 [[Meeter|m]] kaugusele [[kagu]]sse. Kalmistu on ümbritsed [[maakivi]]müüriga, mis praegu on üsna lagunenud. Säilinud on värava [[graniit]]postid ja sepisvärava vasakpoolne leht. Kalmistuni viib [[Vana tänav (Vändra)|vanalt maanteelt]] [[puiestee]], millest praegu on alles ainult [[ida]]poolne osa.
Kalmistu jääb Vana-Vändra mõisa südamest linnulennult umbes 600 meetri kaugusele kagusse. Kalmistu on ümbritsetud [[maakivi]]müüriga, mis on üsna lagunenud. Säilinud on värava [[graniit]]postid ja sepisvärava vasakpoolne leht. Kalmistuni viib [[Vana tänav (Vändra)|vanalt maanteelt]] [[puiestee]], millest on alles ainult idapoolne osa.


==Kalmistu kabel==
==Kalmistu kabel==
Kalmistul paiknes ka matusekabel, mis tänaseks maa pealt täielikult hävinenud.
Kalmistul paiknes ka matusekabel, mis on täielikult hävinenud.


==Kalmistule maetuid==
==Kalmistule maetuid==
26. rida: 26. rida:
==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}

==Käsikirjad==
⚫
*[[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
*[[Ketlin Pekko|Ketlin Sirge]]. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013


==Kirjandus==
==Kirjandus==
*[[Valdo Praust]]. "Mõisakalmistud". – Pärnumaa mõisad. [[Tänapäev]]. Tallinn 2009. Lk 68
*[[Valdo Praust]]. "Mõisakalmistud". – Pärnumaa mõisad. [[Tänapäev]]. Tallinn 2009. Lk 68
*[[Valdo Praust]]. "Vana-Vändra mõis (''Alt-Fennern'')". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 229 ja 231
*Valdo Praust. "Vana-Vändra mõis (''Alt-Fennern'')". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 229 ja 231
*[[Alo Särg]]. "Vana-Vändra (''Alt-Fennern'')". – Pärnumaa mõisad ja mõisnikud. [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Tallinn 2011. Lk 107–109
*[[Alo Särg]]. "Vana-Vändra (''Alt-Fennern'')". – Pärnumaa mõisad ja mõisnikud. [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Tallinn 2011. Lk 107–109
⚫
*[[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 14. juuli 2019, kell 13:54

Kalmistule viiva puiestee kirdeserv (2015)
Kalmistu värav (2015)
Hauatähis kalmistul (2015)

Vana-Vändra mõisa kalmistu on kalmistu Vändra kihelkonnas Pärnumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Vändra alevis Pärnu maakonnas.

Ajalugu

Kalmistu rajasid Vändra mõisa tollased omanikud Ditmarid millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 Uue- ja Vana-Vändra mõisaks, säilis see edaspidi Vana-Vändra mõisa kalmistuna.

Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka Kruedeneride ja Tiesenhausenite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.[1]

Kohaliku Nõukogude võimu algatusel püüti 1960. aastatel kalmistut hävitada. Osa hauatähiseid hävitati, kalmistule tehti tantsuplats ja istepingid. Kohanimena püüti juurutada Kureparki. Kalmistu on 2008. aastast riiklik ajaloomälestis.

Kirjeldus

Kalmistu jääb Vana-Vändra mõisa südamest linnulennult umbes 600 meetri kaugusele kagusse. Kalmistu on ümbritsetud maakivimüüriga, mis on üsna lagunenud. Säilinud on värava graniitpostid ja sepisvärava vasakpoolne leht. Kalmistuni viib vanalt maanteelt puiestee, millest on alles ainult idapoolne osa.

Kalmistu kabel

Kalmistul paiknes ka matusekabel, mis on täielikult hävinenud.

Kalmistule maetuid

  • 1837 – Woldemar Adolph von Ditmar (8. september (vkj 28. august) 1770 – 4. veebruar (vkj 23. jaanuar) 1837)
  • 1852 – Caroline Johanna von Ditmar (sündinud von Kruedener; 11. august (vkj 31. juuli) 1768 – 16. märts (vkj 4. märts) 1852), tema abikaasa

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 68

Kirjandus

  • Valdo Praust. "Mõisakalmistud". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 68
  • Valdo Praust. "Vana-Vändra mõis (Alt-Fennern)". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 229 ja 231
  • Alo Särg. "Vana-Vändra (Alt-Fennern)". – Pärnumaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2011. Lk 107–109
  • Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vana-Vändra_mõisa_kalmistu&oldid=5391601"