Robert Ley: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. juuni 2019, kell 09:14

Robert Ley (15. veebruar 1890 – 25. oktoober 1945) oli Saksamaa poliitik ja riigitegelane. Aastatel 1933–1945 oli ta Saksa Töörinde juht.

Ta sündis Reini provintsis Niederbreidenbachis (praegu Nümbrecht) 11-lapselises talupidajate perekonnas seitsmenda lapsena. Robert Ley õppis Jena, Bonni ja Münsteri Ülikoolis keemiat.

Esimese maailmasõja algul astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke. Esialgu oli ta suurtükiväelane, seejärel sõjalendur. 29. juulil 1917 tulistati ta Prantsusmaa kohal alla, Ley sattus sõjavangi. Lennukiga sooritatud hädamaandumise tagajärjel saadud jala- ja koljuvigastuste tõttu kannatas ta hiljem krooniliste valude käes. Valule pakkus leevendust alkohol, mille suhtes tal kujunes välja sõltuvus. 1920. aasta märtsis pöördus ta Prantsusmaalt sõjavangist Saksamaale tagasi ja lõpetas vahepeal pooleli jäänud ülikooliõpingud. Ta asus tööle Leverkusenis firmas IG Farben.

Ruhri piirkonna okupeerimine Prantsusmaa ja Belgia poolt 1923. aastal vihastas Ley välja ja temast sai ultranatsionalist. 1924. aastal astus ta Natsionaalsotsialistlikkusse Saksa Töölisparteisse. 1925. aastal sai temast Lõuna-Reinimaa gauleiter. 1928. aastal sai ta Köln-Aacheni gau parteijuhiks ja ta valiti Preisi Maapäeva liikmeks.

8. detsembril 1932 nimetas Hitler ta Natsionaalsotsialistiku Saksa Töölispartei riigiorganisatsioonijuhiks. 1933. aasta mais sai Ley Saksa Töörinde juhiks. Tema juhtimisel kujunes Saksa Töörinne Kolmanda Riigi suurimaks massiorganisatsiooniks (1942. aasta detsembris 25 miljonit liiget).

16. mail 1945 langes Ley Baieris Austria piiri lähedal Schlechingis Ameerika sõjaväelaste kätte vangi. Ta anti Nürnbergi protsessil sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes süüdistatuna kohtu alla. Vangistuses olles lõpetas ta elu enesetapuga, puues ennast üles.^[1]

Isiklikku

Robert Ley oli kaks korda abielus. Tema teine abikaasa laulja ja lastekirjanik Inga Ley sooritas 29. detsembril 1942 enesetapu.^[2]

Viited

↑ Robert Ley (1890-1945), NS-Reichsführer der DAF Rheinische Geschichte
↑ Ein Zwiegesprach by Robert Ley, written August 14, 1945 mourningtheancient.com

[1] Robert Ley (1890-1945), NS-Reichsführer der DAF Rheinische Geschichte

[2] Ein Zwiegesprach by Robert Ley, written August 14, 1945 mourningtheancient.com

[1]

[2]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 Ta sündis Reini provintsis Niederbreidenbachis (praegu [[Nümbrecht]]) 11-lapselises talupidajate perekonnas seitsmenda lapsena. Robert Ley õppis [[Jena Ülikool|Jena]], [[Bonni Ülikool|Bonni]] ja [[Münsteri Ülikool]]is keemiat.
-[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algul astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke. Esialgu oli ta suurtükiväelane, seejärel sõjalendur. [[29. juuli]]l [[1917]] tulistati ta [[Prantsusmaa]] kohal alla, Ley sattus sõjavangi. Lennukiga sooritatud hädamaandumise tagajärjel saadud jala- ja koljuvigastuste tõttu kannatas ta hiljem krooniliste valude käes. Valule pakkus leevendust [[alkohol]], mille suhtes tal kujunes välja sõltuvus. [[1920]]. aasta märtsis pöördus ta Prantsusmaalt sõjavangist Saksamaale tagasi ja lõpetas vahepeal pooleli jäänud ülikooliõpingud. Ta asus tööle [[Leverkusen]]is firmas [[IG Farben]]. [[Ruhr]]i piirkonna okupeerimine Prantsusmaa ja [[Belgia]] poolt [[1923]]. aastal vihastas Ley väga välja ja temast sai ultranatsionalist. [[1924]]. aastal astus ta [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikkusse Saksa Töölisparteisse]]. [[1925]]. aastal sai temast Lõuna-Reinimaa gaulaiter. [[1928]]. aastal sai ta Köln-Aacheni gau partei organisatsioonijuhiks ja ta valiti Preisi Maapäeva liikmeks.
+[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algul astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke. Esialgu oli ta suurtükiväelane, seejärel sõjalendur. [[29. juuli]]l [[1917]] tulistati ta [[Prantsusmaa]] kohal alla, Ley sattus sõjavangi. Lennukiga sooritatud hädamaandumise tagajärjel saadud jala- ja koljuvigastuste tõttu kannatas ta hiljem krooniliste valude käes. Valule pakkus leevendust [[alkohol]], mille suhtes tal kujunes välja sõltuvus. [[1920]]. aasta märtsis pöördus ta Prantsusmaalt sõjavangist Saksamaale tagasi ja lõpetas vahepeal pooleli jäänud ülikooliõpingud. Ta asus tööle [[Leverkusen]]is firmas [[IG Farben]].
+[[Ruhr]]i piirkonna okupeerimine Prantsusmaa ja [[Belgia]] poolt [[1923]]. aastal vihastas Ley välja ja temast sai ultranatsionalist. [[1924]]. aastal astus ta [[NSDAP|Natsionaalsotsialistlikkusse Saksa Töölisparteisse]]. [[1925]]. aastal sai temast Lõuna-Reinimaa ''gauleiter''. [[1928]]. aastal sai ta Köln-Aacheni ''gau'' parteijuhiks ja ta valiti Preisi Maapäeva liikmeks.
 [[8. detsember|8. detsembril]] [[1932]] nimetas [[Adolf Hitler|Hitler]] ta Natsionaalsotsialistiku Saksa Töölispartei [[riigiorganisatsioonijuht|riigiorganisatsioonijuhiks]]. [[1933]]. aasta mais sai Ley Saksa Töörinde juhiks. Tema juhtimisel kujunes Saksa Töörinne [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] suurimaks massiorganisatsiooniks ([[1942]]. aasta detsembris 25 miljonit liiget).
-[[16. mai]]l [[1945]] langes Ley [[Baier]]is [[Austria]] piiri lähedal [[Schleching]]is Ameerika sõjaväelaste kätte vangi. Ta anti [[Nürnbergi protsess]]il sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes süüdistatuna kohtu alla. Vangistuses olles lõpetas ta elu enesetapuga puues ennast üles.<ref>[http://www.rheinische-geschichte.lvr.de/persoenlichkeiten/L/Seiten/RobertLey.aspx Robert Ley (1890-1945), NS-Reichsführer der DAF] Rheinische Geschichte</ref>
+[[16. mai]]l [[1945]] langes Ley [[Baier]]is [[Austria]] piiri lähedal [[Schleching]]is Ameerika sõjaväelaste kätte vangi. Ta anti [[Nürnbergi protsess]]il sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes süüdistatuna kohtu alla. Vangistuses olles lõpetas ta elu enesetapuga, puues ennast üles.<ref>[http://www.rheinische-geschichte.lvr.de/persoenlichkeiten/L/Seiten/RobertLey.aspx Robert Ley (1890-1945), NS-Reichsführer der DAF] Rheinische Geschichte</ref>
 ==Isiklikku==