Anti Viikna: erinevus redaktsioonide vahel
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 9. mai 2019, kell 12:33
Anti Viikna (9. märts 1944 Tartu on eesti keemik.
Haridus
Lõpetas Tallinna Linna I Reaalkooli 1962; lõpetas TTÜ keemiateaduskonna keemilise tehnoloogia cum laude 1968; aspirant TTÜ põlevkivikeemia ja –sünteesi prbleemalaboratooriumi juures 1970-[1973]]. On täiendand end TTÜ kõrgkoolipedagoogika kursustel 1976-1977; Lensoveti nimelises Tehnoloogiainstituudis [[PeterburiLeningrad))is 1978-1979; Marseille` Ülikoolis 1980; Eesti Teaduste Akadeemia Keemia Instituudis 1985; Tampere Tehnikaülikoolis 1991-1997; Swedish Board for Technical Accreditation (SWEDAC) assessorite koolitusel 1994; Eesti Majandusjuhtide Instituut 1995-1996; Rootsi Kuninglikus Tehnnikaülikoolis 1997. [1]
Teaduskraad ja kutse
Keemiateaduste kandidaat 1975 Eesti Teaduste Akadeemia Самоассоциация алифатических спиртов и ее влияние на экстракционную способность двухкомпонентных спиртосодержащих растворителей; dotsent 1985. [2] [1]
Teenistus
Tehase Estoplast abitööline, masinist ja aparaaditööline 1962-1964. TTÜ alates 1968: orgaaniliste ainete, hiljem orgaanilise keemia kateedri laborijuhataja 1968-1970; TTÜ Teadusliku Uurimise sektori vaneminsener 1970-1974; orgaanilise keemia kateedri assistent 1974-1978, vanemõpetaja 1978-1982; orgaanilise keemia ja biokeemia kateedri dotsent 1982-1990; kergetööstustehnoloogia kateedri dotsent ja juhataja 1990-1992; puidu, polümeeride ja tekstiili-/polümeermaterjalide instituudi tekstiilitehnoloogia aseprofessor ja õppetooli juhataja 1992-1997; polümeermaterjalide instituudi direktor 1996-2012; keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna õppeprodekaan 2001-2005; keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna teadus- ja arendusprodekaan 2005-2012; keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna emeriitprofessor alates 1. septembrist 2014. [2] [1]
Teadustöö põhisuunad
Polüetüleenpinna osoonimine ja aktiveerimine; alkoholides vesiniksideme tekkimine ning põlevkivifenoolide ja polüetüleeni kristallisatsioon. Rakenduslikud uuringud: siiditrükivärvide väljatöötamine, kleepvahariiete ja kleeppastade kasutamine rõivaste tootmisel, sulavliimid, kloororgaaniliste ainete ärastamine tööstuslikest heitvetest, linakiudude kasutamine mittekootud materjalides, linakiudude baasil biolagunevate kilede väljatöötamine. Anti Viikna on rajanud Eestis tekstiili- ja rõivatootmisalase kõrghariduse, luues TTÜs kergetööstustehnoloogia kateedri 1990. Anti Viikna on avaldanud 114 teaduspublikatsiooni, avaldanud tekstiilikeemia ja kiuteadusega seotud 5 kõrgkooliõpikut. Anti Viiknal on 2 autoritunnistust, 12 välispatenti ja 2 patentset leiutist. [1]
Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus
Anti Viikna oli TTÜ tekstiili- ja rõivatootmise valdkonna lõputööde ja materjalitehnoloogia magistri- ning doktoritööde kaitsmiskomisjoni esimees 1993-2014; Eesti Linaliidu juhatuse liige 1994-2012; TTÜ täienduskoolituse keskuse nõukogu liige 1994-1996; TTÜ arengukomisjoni liige 1995-1996; infrastruktuuri komisjoni asendusliige 1996-1997; keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna nõukogu liige ja aseesimees 1997-2012; TTÜ nõukogu liige 1996-1998, juhataja 1998-1999; keemia- ja materjalitehnoloogia valdkonnanõukogu aseesimees 1997-2014; mehaanika valdkonnanõukogu liige 1996-1998; FAO European Cooperative Research Network on Flax liige ja ekspert 1996-2006; The Textile Institute (Manchester, Suurbritannia) liige 1996-2010; INFORM-IENICA rahvusvahelise projekti ekspert, 2003-2005; TEMPUS JEP projekti vastutav täitja TTÜs 1996-1999; Eesti Tekstiili- ja Rõivatootjate Liidu juhatuse liige 2003-2012. [1]
Tunnustused
TTÜ medal 1968; juubelimedal 1986; TTÜ kuldmärk 1993; TTÜ tänukiri ja medal Mente et Manu 1994; TTÜ tänukiri 2004. [1]