Pilv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 08:48

See artikkel räägib loodusnähtusest; Aristophanese komöödia kohta vaata artiklit Pilved (Aristophanes); IT-mõiste kohta vaata artiklit pilveteenus.

Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade või jääkristallide nähtav kogum.

Pilvede teke

Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem õhk jaheneb tõustes adiabaatiliselt (1 °C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu temperatuur on langenud sedavõrd, et selles olev niikus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.

Kihtpilved tekivad ka õhumasside advektiivsel liikumisel. Soe õhk libiseb jahedama õhumassi kohale ning hakkab seal jahenema.

Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.

Pilvede liigitus

Fail:Clouds Atlas2.png

Pilvede liigitus

Näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved (*Stratocumulus mammatus*)

Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarse nomenklatuuriga.^[1]

Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.

Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.^[1]

20–25 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 70–80 km kõrgusel helkivad ööpilved.

Kategooria: kihtpilved
- Klass: alumise korruse pilved
  - St – kihtpilved (Stratus)
- Klass: keskmise korruse pilved
  - Ac – kõrgrünkpilved (Altocumulus)
  - As – kõrgkihtpilved (Altostratus)
  - Ns – kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.^[2])
- Klass: kõrgpilved ehk ülemise korruse pilved
  - Ci – kiudpilved (Cirrus)
  - Cc – kiudrünkpilved (Cirrocumulus)
  - Cs – kiudkihtpilved (Cirrostratus)
Kategooria: konvektiivpilved
- Klass: konvektiivsed ehk vertikaalarengu pilved
  - Cu – rünkpilved (Cumulus)
  - Cb – rünksajupilved ehk äikesepilved (Cumulonimbus)
  - Sc – kihtrünkpilved (Stratocumulus, vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi^[2])

Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks.

Vaata ka

Polaarsed stratosfääripilved

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Pilvede klassifikatsioon ilm.ee kodulehel
↑ ^2,0 ^2,1 Pilvide kool ENHI kodulehel

Välislingid

Pildigalerii pilvedest
Pilvede kool EMHI kodulehel
Ilm ja inimesed Jüri Kameniku blogi
Pilvejaht, ilm.ee – pilvede pildistamine Eestis

[klassifikatsioon-1] 1,0 ^1,1 Pilvede klassifikatsioon ilm.ee kodulehel

[kool-2] 2,0 ^2,1 Pilvide kool ENHI kodulehel

[1]

[2]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:Img20050526 0007 at tannheim cumulus.jpg|pisi|Pilv]]
 '''Pilv''' on [[atmosfäär]]is [[veeaur]]u [[kondenseerumine|kondenseerumisel]] tekkinud hõljuvate väga väikeste [[vesi|veetilkade]] või [[jää]]kristallide nähtav kogum.
 == Pilvede teke ==
-Päiksepaistelise [[ilm]]aga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem [[õhk]] jaheneb tõustes [[adiabaat]]iliselt (1° C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu [[temperatuur]] on langenud sedavõrd, et selles olev niikus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.
+Päiksepaistelise [[ilm]]aga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem [[õhk]] jaheneb tõustes [[adiabaat]]iliselt (1&nbsp;°C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu [[temperatuur]] on langenud sedavõrd, et selles olev niikus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.
 Kihtpilved tekivad ka [[õhumass]]ide [[advektsioon|advektiivsel]] liikumisel. Soe õhk libiseb jahedama õhumassi kohale ning hakkab seal jahenema.
 Tavaliselt tekivad pilved [[troposfäär]]is.
@@ 15. rida: / 14. rida: @@
 ==Pilvede liigitus==
 [[Pilt:Clouds Atlas2.png|pisi|500 px|Pilvede liigitus]]
-[[Pilt:Mammatus-pilv.jpg|pisi|Näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved (''[[Stratocumulus mammatus]]'').]]
+[[Pilt:Mammatus-pilv.jpg|pisi|Näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved (''[[Stratocumulus mammatus]]'')]]
 Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus [[1802]]. aasta lõpus või [[1803]]. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog [[Luke Howard]]. See sarnaneb [[Karl Linné|Linné]] binaarse nomenklatuuriga.<ref name="klassifikatsioon"/>
@@ 23. rida: / 22. rida: @@
 Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja [[konvektiivsed pilved]]), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.<ref name="klassifikatsioon"/>
-–25 km kõrgusel tekivad mõnikord [[pärlmutterpilved]] ja 70–80 km kõrgusel [[helkivad ööpilved]].
+–25&nbsp;km kõrgusel tekivad mõnikord [[pärlmutterpilved]] ja 70–80&nbsp;km kõrgusel [[helkivad ööpilved]].
 [[Pilt:Beautiful clouds.JPG|pisi|''[[Undulatus asperatus]]'' – uus pilvede tüüp Eestimaa taevas]]

v r Pilvede liigid
Keskatmosfääripilved	Polaarsed stratosfääripilved · Helkivad ööpilved
Ülemised pilved	Kiudpilved · Kiudrünkpilved · Kiudkihtpilved
Keskmised pilved	Kõrgrünkpilved · Kõrgkihtpilved · Kihtsajupilved
Alumised pilved	Kihtpilved · Kihtrünkpilved
Konvektsioonipilved	Rünkpilved · Rünksajupilved · Kihtrünkpilved