Kihtpilved

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kihtpilv)
Kihtpilved varjavad Tartus oleva telemasti tippu

Kihtpilved (ladina keeles Stratus, St) on madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega pilvekiht, mis tekib aluspinnale lähedal (madalamal kui 2 km), kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi. Väga õhukese kihi puhul võib päike (või kõrgemal asuvad pilvekihid) olla nähtav, paksema kihi puhul ei saa päikese asukohta üldse määrata.[1][2]

Kihtpilved koosnevad enamasti veepiisakestest, ainult väga madala õhutemperatuuri juures (−10 °C ja madalam) võivad osaliselt koosneda ka jääkristallidest. Selle põhjuseks on kapillaarvee ja väikeste veepiisakeste omadus jääda vedelaks 0 °C-st madalamal temperatuuril.[3]

Kihtpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid sealt võib tulla talvel nõrka lund või lumeteri, suvel uduvihma.[4].[2]

Eesti tingimustes kuulub udu kihtpilvede hulka. Udu võib vaadelda kui pilvede erijuhtu, mis algab vahetult aluspinna lähedalt, vähendades nähtavust alla 1000 m.[1].

Kihtpilvedega on seotud sageli inversioon, st õhutemperatuur tõuseb kõrguse suurenedes. Kihtpilved tekivad inversiooni alla. Ühtlasi kaitsevad kihtpilved maapinnal liigselt jahtumast, kaitstes näiteks niiviisi taimi öökülma eest [2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]