Küüs: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. aprill 2019, kell 11:55

Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel looma liikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge. Samasuguseid moodustisi mõningatel teistel loomaliikidel nimetatakse sõltuvalt kujust ja ehitusest ka küünisteks, kapjadeks ja sõrgadeks.

Küüne ehitus

Küüs koosneb küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall. Umbes 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüne tagumist osa katab õhuke kaarekujuline nahand, mida nimetatakse ka kutiikuliks. Küüneplaadi väline osa koosneb apoptoosi läbi surnud rakkudest.

Inimese küüned

Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas, varbaküüned 2–3 korda aeglasemalt. Läbipõetud haigused ja vitamiinipuudus võivad jätta küüneplaadile vagusid ja laike. Mõned haigused võivad põhjustada küüneplaadi paksenemist ja murenemist, traumad võivad põhjustada küüne irdumist.

Sõrmeküünte lõikust ja hooldamist nimetatakse maniküüriks, varbaküünte hooldus kuulub pediküüri hulka. Mõnedes kultuurides on kombeks kasvatada ühel või mitmel sõrmel pikki küüsi – kas siis praktilistel, esteetilistel või sümboolsetel kaalutlustel. 20. sajandi lõpust alates on esteetilistel põhjustel kasutatud mitmest materjalist kunstküüsi, mis kleebitakse ehtsate peale.

Küüned kultuuris ja mütoloogias

Paljudes kultuurides on küüntele omistatud maagilisi omadusi ning nendega on seotud mitmesugused uskumused, mille aluseks peetakse ettekujutust inimese elujõu (väe) asukohast küüntes, hammastes ja juustes. Lõigatud küünetükke on püütud kasutada maagilisteks toiminguteks (näiteks voodoo praktikas), seepärast on ka levinud komme lõigatud küüned põletada või ära peita.

Eesti rahvapäraste uskumuste kohaselt ei tohtinud lõigatud küüsi laokile jätta, et kurat ei saaks neist endale meisterdada nähtamatuks muutvat küüntest kübarat.

Germaani rahvastel on tänini tuntud uskumus, et alla aastasel lapsel ei tohi küüsi lõigata, vaid need tuleb ära närida, muidu saavat lapsest varas. Samuti arvati, et küünte lõikamise nädalapäev mõjutab inimese käekäiku.

Põhjala mütoloogias oli uskumus, et surnute küüntest ehitatakse laev Naglfar, millega maailmalõpus (Ragnarök) põrguväed Loki või Hymiri juhtimisel jumalate vastu lahingusse sõuavad, seepärast lõigati surnutel küüned ära.

Leedu rahvausundis arvati, et hauatagusesse rahuriiki pääsemiseks tuleb üles ronida jääst ja klaasist mäest, ja seal oli kombeks lõigatud küünetükid põletada, samuti püüdsid surma ootajad küüsi kasvatada. Üldlevinud on uskumus, et küüned kasvavad edasi pärast inimese surma, kuid see ei vasta tõele; surnu küüned võivad küll tunduda esiletungivamad ümbritsevade kudede kuhtumise tõttu.

Vaata ka

Välislingid

"Küüned on pärandus ürgsetelt ahvidelt" Novaator, 16. august 2011

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Image:Nail(thumb).jpg|thumb|Pöidla küüs]]
+[[Pilt:Nail(thumb).jpg|pisi|Pöidla küüs]]
 '''Küüs''' on [[keratiin]]ist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]]idel, sealhulgas [[inimene|inimesel]], [[sõrm]]ede ja [[varvas]]te [[otsmine lüli|otsmise lüli]] selgmist külge. Samasuguseid moodustisi mõningatel teistel loomaliikidel nimetatakse sõltuvalt kujust ja ehitusest ka [[küünis]]teks, [[kabi|kapjadeks]] ja [[sõrg]]adeks.
@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 ==Inimese küüned==
-Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas, varbaküüned 2–3 korda aeglasemalt. Läbipõetud [[haigus]]ed ja [[vitamiinipuudus]] võivad jätta küüneplaadile vagusid ja laike. Mõned haigused võivad põhjustada küüneplaadi paksenemist ja murenemist, [[trauma]]d  võivad põhjustada [[küüne irdumist|küüne irdumist]].
+Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1&nbsp;mm ööpäevas, varbaküüned 2–3 korda aeglasemalt. Läbipõetud [[haigus]]ed ja [[vitamiinipuudus]] võivad jätta küüneplaadile vagusid ja laike. Mõned haigused võivad põhjustada küüneplaadi paksenemist ja murenemist, [[trauma]]d  võivad põhjustada [[küüne irdumist]].
 Sõrmeküünte [[küünte lõikamine|lõikust]] ja hooldamist nimetatakse [[maniküür]]iks, varbaküünte hooldus kuulub [[pediküür]]i hulka. Mõnedes kultuurides on kombeks kasvatada ühel või mitmel sõrmel pikki küüsi – kas siis praktilistel, esteetilistel või sümboolsetel kaalutlustel. [[20. sajand]]i lõpust alates on esteetilistel põhjustel kasutatud mitmest materjalist [[kunstküüs]]i, mis kleebitakse ehtsate peale.
 ==Küüned kultuuris ja mütoloogias==
 Paljudes kultuurides on küüntele omistatud [[maagia|maagilisi]] omadusi ning nendega on seotud mitmesugused uskumused, mille aluseks peetakse ettekujutust inimese elujõu ([[vägi|väe]]) asukohast küüntes, [[hambad|hammastes]] ja [[juuksed|juustes]]. Lõigatud küünetükke on püütud kasutada maagilisteks toiminguteks (näiteks [[voodoo]] praktikas), seepärast on ka levinud komme lõigatud küüned põletada või ära peita.
 [[Eesti rahvausund|Eesti rahvapäraste uskumuste]] kohaselt ei tohtinud lõigatud küüsi laokile jätta, et [[kurat]] ei saaks neist endale meisterdada nähtamatuks muutvat [[küüntest kübar]]at.
 [[Germaani rahvad|Germaani rahvastel]] on tänini tuntud uskumus, et alla aastasel lapsel ei tohi küüsi lõigata, vaid need tuleb ära närida, muidu saavat lapsest varas. Samuti arvati, et küünte lõikamise nädalapäev mõjutab inimese käekäiku.
 [[Põhjala mütoloogia]]s oli uskumus, et surnute küüntest ehitatakse laev [[Naglfar]], millega maailmalõpus ([[Ragnarök]]) põrguväed [[Loki]] või [[Hymir]]i juhtimisel jumalate vastu lahingusse sõuavad, seepärast lõigati surnutel küüned ära.
 [[Leedu rahvausund]]is arvati, et hauatagusesse rahuriiki pääsemiseks tuleb üles ronida jääst ja klaasist mäest, ja seal oli kombeks lõigatud küünetükid põletada, samuti püüdsid surma ootajad küüsi kasvatada. Üldlevinud on uskumus, et küüned kasvavad edasi pärast inimese surma, kuid see ei vasta tõele; surnu küüned võivad küll tunduda esiletungivamad ümbritsevade kudede kuhtumise tõttu.