Erinevus lehekülje "Raudne kodu" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 172 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''''Raudne kodu''''' on Eino Tambergi ooper kolmes vaatuses proloogi ja epiloogiga Uno Lahe libretole Evald Tammlaane samanimelise näidendi (1955) ainetel. Helilooja esimene oo...')
 
'''''"Raudne kodu''"''' on [[Eino TambergiTamberg]]i ooper kolmes vaatuses proloogi ja epiloogiga [[Uno Laht|Uno Lahe]] libretole [[Evald TammlaaneTammlaan]]e samanimelise näidendi (1955) ainetel. Helilooja esimene ooper. Väljatulekul pälvis suurt tähelepanu kujutades Eesti ooperimuusikas uut kvaliteeti teravate karakteri konfliktide ja kerge muusika elementide sisaldamise poolest. Kuid jõuliselt politiseeritud ja propagandistliku faabula tõttu ei ole leidnud pärast väljatulekut taaslavastamist.
 
Esmaettekanne toimus 15. juulil 1965 Tallinna[[Tallinn]]a teatris ''"[[Rahvusooper Estonia|Estonia'']]". Peaosi esitasid [[Liidia Panova]] või [[Urve Tauts]] (Iige), [[Georg Ots]] või [[Illart Orav]] (Peeter), [[Kalju Karask]] või [[Heino Otto]] (Jess), [[Aaro Pärn]] või [[Uno Kreen]] (Kap­ten), [[Viktor Gurjev]] (Tüürimees), [[Ülle Ulla]] (Sally), [[Voldemar Kuslap]] (Pootsman). Dirigeeris [[Neeme Järvi]].
 
''"[[Vanemuine'' (teater)|Vanemuine]]" avas 9. detsembril 1967 vastvalminud uue teatrihoone publikule „Raudse kodu” esietendusega [[Kaarel IrdiIrd]]i lavastuses. Peaosi esitasid [[Leida Jürgens]] (Iige), [[Lembit Soone]] (Peeter), [[Evald Tordik]] (Kapten), [[Endel Ani]] (Jess). Dirigeeris [[Erich Kõlar]].
 
Peamised osad: Iige (sopran), Peeter (bariton), Jess (tenor), reeder Hansen (bass), Kapten (bass), Tüürimees (tenor), Pootsman (bariton), Sander (bariton), Colly (sopran), Sally (metsosopran).
Tegevus toimub 20. sajandil kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Proloogis kohtub Iige  vangilaagris oma armastatu Peetriga. Tal on võimalik Peeter vangist vabaks saada ja unustada kõik möödunu. Pee­ter hakkab meenutama minevikku, et mõista vabaduse hinda.
 
Laev val­mistub minema merele, et võtta Londonist[[London]]ist peale relvalast ja viia see kuskil tundmatus kohas peetava kodusõja osalistele. Kapteni tütar Iige sõidab kaasa. Neiu on kihlatud reeder Hanseniga. Laeval kohtub ta lapsepõl­vesõbra Peetriga, kes on tüürimehe praktikant. Noored armuvad.
 
Laeva meeskond tahab teada, kummale sõdi­vale poolele viiakse relvad. Kapten lubab vastata Londonis. Peetrist on kujunenud meeste juht. Iige peab teda mõjutama reisi kaasa tegema, siis tulevad ka teised. Peeter nõustub sõitma. Laeval küpseb ülestõus. Peeter juhib laeva karidele, et mitte viia relvi vabaduse eest võitlevatele revo­lut­sio­nääridele. Ta arreteeritakse ja saadetakse vangilaagrisse.
 
Riia heliplaadifirma „Melodija” andis 1966. aastal välja vinüülplaadi „Estonia” teatri etenduse salvestuse katkenditega. Esinesid Illart Orav (Peeter), Urve Tauts (Iige), Aaro Pärn (Kapten), Ervin Kärvet (Reeder), Heino Otto (Jess), Ülle Ulla (Sally), Voldemar Kuslap (Pootsman) jt. Dirigeeris Neeme Järvi.
 
[[Kategooria:Eesti ooperid]]
74 962

muudatust

Navigeerimismenüü