Pjotr Durnovo (1845−1915)

Pjotr Durnovo

Pjotr Durnovo (vn. Пётр Николаевич Дурново; 12. märts/24. märts 1845 Moskva kubermang – 11. september/24. september 1915 Petrograd) oli aastatel 1905–1906 Venemaa siseminister.

Durnovo sündis Aunuse kubermangu asekuberneri peres. Ta lõpetas aastal 1860 merekadetikorpuse. Üle 8 aasta sõitis ta laevastikus kaugsõitudel. Aastal 1870 lõpetas ta Aleksandri-nimelise sõjaväelis-juriidilise akadeemia ja määrati abiprokuröriks Kroonlinna sõjamerelaevastiku kohtusse.1872 läks ta sõjamerelaevastikust erru ja asus justiitsministeeriumi teenistusse.

Ta määrati abiprokuröriks Vladimiri ringkonnakohtusse, 1873 analoogilisse ametisse Moskvas, augustist 1875 määrati ta prokuröriks Rõbinski ringkonnakohtusse, novembrist 1875 Vladimiri ringkonnakohtusse, juunist 1880 abiprokuröriks Kiievi kohtupalatisse. Oktoobris 1881 määrati ta siseministeeriumi riigipolitsei kohtuosakonna ülemaks, sel ametikohal oli ta 1883. aasta veebruarini. 18. veebruaril 1883 määrati ta politseidepartemangu asedirektoriks.1884 komandeeriti ta välismaale, tutvumaks politsei tööga Pariisis, Berliinis ja Viinis. Ta tutvus seal riigivastaste elementide jälgimisega ja uuris võimalusi kasutada neid jälgimismeetodeid Venemaal. 23. augustil 1884 määrati ta politseidepartemangu direktoriks, kellena töötas aastani 1893. 3. veebruarist 1893 kuni aastani 1900 oli ta senaator. 1900–1905 oli ta siseministri abi (Dmitri Sipjagini, Vjatšeslav von Plehwe, Pjotr Svjatopolk-Mirski ja Aleksandr Bulõgini abi).

Pärast Aleksandr Bulõgini erruminekut (17. novembril 1905) sai Durnovo ministrite nõukogu esimehe Sergei Witte soovitusel siseministriks. 30. novembril 1905 kasutas Durnovo võitluses revolutsiooni vastu väga jõulisi meetodeid ja toetas ka mustasajaliste organisatsioonide tegevust. Aastal 1906 otsustasid esseerid ta tappa. See neil siiski ei õnnestunud, kuid õnnetuseks sai esseer Leontjeva käe läbi surma üks vanaldane prantsuse kaupmees, kelle ainus süü oli see, et ta oli Durnovoga ühte nägu. Pikaajalises konfliktis Durnovo ja Witte vahel, kus Durnovo süüdistas Wittet revolutsioonilisele tegevusele läbi sõrmede vaatamises, oli tulemuseks Witte ja kogu tema kabineti tagasiastumine, Durnovo järeltulijaks siseministri toolil sai Pjotr Stolõpin.

Aastatel 1906–1915 oli Durnovo Riiginõukogu liige. Ta suri aastal 1915 Petrogradis. Ta põrm puhkab Treskinos Serdobski maakonnas Saraatovi kubermangus (praeguse haldusjaotuse järgi Kolõšlei rajoonis Penza oblastis).

Eelnev Aleksandr Bulõgin

Venemaa siseminister 1905–1906

Järgnev Pjotr Stolõpin