Pjotr Durnovo (1845−1915)

Pjotr Durnovo

Pjotr Nikolajevitš Durnovo (vene keeles Пётр Николаевич Дурново) (12. märts (ukj 24. märts 1845 Moskva kubermang – 11. september (ukj 24. september) 1915 Petrograd) oli Venemaa keisririigi riigitegelane. Aastatel 1905–1906 oli Venemaa keisririigi siseminister.

Elulugu

Päritolu ja haridustee

Surnovo suguvõsa aadlivapp

Põlvnes vanast aadlisuguvõsast. Sündis Olonetsi kubermangu viitsekuberneri pojana. Astus merekadetikorpusse, mille lõpetas aastal 1860. Aastal 1870 lõpetas ta Aleksandri-nimelise sõjaväelis-juriidilise akadeemia.

Teenistus mereväes

Pärast kadetikorpuse lõpetamist seilas üle kaheksa aasta laevastikus kaugsõitudel. Akadeemia lõpetamise järel määrati abiprokuröriks Kroonlinna sõjamerelaevastiku kohtusse.1872 läks ta sõjamerelaevastikust erru ja asus justiitsministeeriumi teenistusse.

Teenistus juristina

Ta määrati abiprokuröriks esmalt Vladimiri ringkonnakohtusse, seejärel 1873. aastal Moskvas. Alates 1875. aasta augustist oli ta Rõbinski ringkonnakohtu prokurör, novembrist 1875 oli ta samal ametikohal Vladimiris. 1880. aasta juunis sai temast Kiievi kohtupalati abiprokurör. Oktoobris 1881 määrati ta siseministeeriumi riigipolitsei kohtuosakonna ülemaks, sel ametikohal oli ta 1883. aasta veebruarini.

Tegevus politseidepartemangus

18. veebruaril 1883 määrati ta Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu viitsedirektoriks. 1884. aastal komandeeriti ta välismaale, tutvumaks politsei tööga Pariisis, Berliinis ja Viinis. Ta tutvus seal riigivastaste elementide jälgimisega ja uuris võimalusi kasutada neid jälgimismeetodeid Venemaal. Sama aasta 23. augustil määrati ta politseidepartemangu direktoriks, kellena töötas aastani 1893.

Senaator ja siseministri abi

3. veebruarist 1893 kuni aastani 1900 oli ta senaator. 1900–1905 oli ta siseministri abi ehk aseminister (tema ajal olid ministriteks Dmitri Sipjagin, Vjatšeslav von Plehwe, Pjotr Svjatopolk-Mirski ja Aleksandr Bulõgin).

Venemaa keisririigi siseminister

Pärast Aleksandr Bulõgini erruminekut (17. novembril 1905) sai Pjotr Durnovo, ministrite nõukogu esimehe Sergei Witte soovitusel siseministriks. 30. novembril 1905 kasutas Durnovo võitluses revolutsiooni vastu väga jõulisi meetodeid ja toetas ka mustasajaliste organisatsioonide tegevust. Aastal 1906 otsustasid esseerid ta tappa. See neil siiski ei õnnestunud, kuid õnnetuseks sai esseer Leontjeva käe läbi surma üks vanaldane prantsuse kaupmees, kelle ainus süü oli see, et ta oli Durnovoga ühte nägu. Pikaajalises konfliktis Durnovo ja Witte vahel, kus Durnovo süüdistas Wittet revolutsioonilisele tegevusele läbi sõrmede vaatamises, oli tulemuseks Witte ja kogu tema valitsuskabineti tagasiastumine, Durnovo järeltulijaks siseministrina sai Pjotr Stolõpin.

Riiginõukogu liige

Aastatel 1906–1915 oli ta Riiginõukogu liige.

Surm

Suri aastal 1915 Petrogradis. Ta põrm puhkab Treskinos Serdobski maakonnas Saraatovi kubermangus (praeguse haldusjaotuse järgi Kolõšlei rajoonis Penza oblastis).

Eelnev Aleksandr Bulõgin

Venemaa siseminister 1905–1906

Järgnev Pjotr Stolõpin