Ui: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukas |
päis ümber |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| on võrgunõelast |
{{See artikkel| on võrgunõelast; teiste tähenduste kohta vaata [[Ui (täpsustus)]]}} |
||
[[Pilt:Võrgunõel tamiiliga.jpg|thumb|Võrgunõel]] |
[[Pilt:Võrgunõel tamiiliga.jpg|thumb|Võrgunõel]] |
||
'''Ui''' on traditsiooniline [[tööriist]] [[kalavõrk]]ude ja [[vöö]]de [[kudumine|kudumiseks]]. Teised levinud nimetused on '''hui''', '''piirits'''<ref>[http://www.kangaspuu.ee/index.php?piiritsad,71 Piiritsad]</ref>, '''käba''', '''käbi''', '''võrgukäbi''' ja '''võrgunõel'''. |
'''Ui''' on traditsiooniline [[tööriist]] [[kalavõrk]]ude ja [[vöö]]de [[kudumine|kudumiseks]]. Teised levinud nimetused on '''hui''', '''piirits'''<ref>[http://www.kangaspuu.ee/index.php?piiritsad,71 Piiritsad]</ref>, '''käba''', '''käbi''', '''võrgukäbi''' ja '''võrgunõel'''. |
||
Redaktsioon: 28. veebruar 2019, kell 10:51
|
See artikkel on võrgunõelast; teiste tähenduste kohta vaata Ui (täpsustus) |
Ui on traditsiooniline tööriist kalavõrkude ja vööde kudumiseks. Teised levinud nimetused on hui, piirits[1], käba, käbi, võrgukäbi ja võrgunõel.
Uid on olnud 10–20 cm pikkused. Neid valmistati õhukesest puupilpast, luust, sarvest või metallist. Uuemal ajal on kasutatud vabrikutööna plastist valmistatud uisid.
Nende abil kudusid võrke kõik pereliikmed, Hiiumaal peamiselt lapsed.
Seal, kus võrgutegijate või kalurite hulgas on olnud palju venelasi, nimetati uid kombelistel põhjustel igliška'ks.
Sarnane tööriist kudumisel on ka süstik.[2]