Elektrivoolu tugevus: erinevus redaktsioonide vahel
P interwiki fix |
|||
42. rida: | 42. rida: | ||
[[de:Elektrischer Strom]] |
[[de:Elektrischer Strom]] |
||
[[en:Electric Current]] |
[[en:Electric Current]] |
||
[[et:Elektrivool]] |
|||
[[es:Corriente eléctrica]] |
[[es:Corriente eléctrica]] |
||
[[fa:جریان الکتریکی]] |
[[fa:جریان الکتریکی]] |
Redaktsioon: 20. veebruar 2007, kell 00:10
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit pinda (tavaliselt elektrijuhi ristlõiget) läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus.
Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Sageli mõõdetakse voolutugevust milliamprites (mA).
Voolutugevuse hetkväärtus
Kui voolutugevus ei muutu, siis
Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse.
Elektrivoolu tugevus on 1 A, kui sekundis läbib voolu suunaga risti oleva pinna laeng, mis võrdub umbes 6,3×1018 elementaarlaenguga.
Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit.
Näited voolutugevusest:
- Lihaste kokkutõmbumisel: 0,015 A
- Taskulambis: umbes 0,2 A
- Toavalgustus: umbes 0,2...1 A
- Elektriveduri käitamine: üle 300 A
- Välk: umbes 100 000 A
Surmav voolutugevus
Inimesele surmava elektrilöögi tekkeks peab voolutugevus inimese kehas ületama väärtuse, mis on umbes 0,5 A. Organismi elektritakistuse tõttu tekib selline voolutugevus inimese kehas ainult kõrgete pingete puhul, mistõttu madalpingeallikad (kuni 24 V) on reeglina ohutud.