Pilv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viite taastamine
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
== Pilvede teke ==
== Pilvede teke ==


Päiksepaistelise [[ilm]]aga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem õhk jaheneb tõustes [[adiabaat]]iliselt (1° C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu temperatuur on langenud sedavõrd, et selles olev niikus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.
Päiksepaistelise [[ilm]]aga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem [[õhk]] jaheneb tõustes [[adiabaat]]iliselt (1° C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu [[temperatuur]] on langenud sedavõrd, et selles olev niikus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.


Kihtpilved tekivad ka õhumasside advektiivsel liikumisel. Soe õhk libiseb jahedama õhumassi kohale ning hakkab seal jahenema.
Kihtpilved tekivad ka [[õhumass]]ide [[advektsioon|advektiivsel]] liikumisel. Soe õhk libiseb jahedama õhumassi kohale ning hakkab seal jahenema.





Redaktsioon: 27. oktoober 2018, kell 16:00

 See artikkel räägib loodusnähtusest; Aristophanese komöödia kohta vaata artiklit Pilved (Aristophanes); IT-mõiste kohta vaata artiklit pilveteenus.

Pilv

Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade või jääkristallide nähtav kogum.

Pilvede teke

Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem õhk jaheneb tõustes adiabaatiliselt (1° C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu temperatuur on langenud sedavõrd, et selles olev niikus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.

Kihtpilved tekivad ka õhumasside advektiivsel liikumisel. Soe õhk libiseb jahedama õhumassi kohale ning hakkab seal jahenema.


Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.

Pilvede liigitus

Fail:Clouds Atlas2.png
Pilvede liigitus
Näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved (Stratocumulus mammatus).

Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarse nomenklatuuriga.[1]

Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.

Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.[1]

20–25 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 70–80 km kõrgusel helkivad ööpilved.

Undulatus asperatus – uus pilvede tüüp Eestimaa taevas
  • Kategooria: kihtpilved
  • Kategooria: konvektiivpilved
    • Klass: konvektiivsed ehk vertikaalarengu pilved

Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Pilvede klassifikatsioon ilm.ee kodulehel
  2. 2,0 2,1 Pilvide kool ENHI kodulehel

Välislingid