Veisiejai: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
14. rida: | 14. rida: | ||
}} |
}} |
||
[[Pilt:Veisiejuose.JPG|pisi]] |
[[Pilt:Veisiejuose.JPG|pisi]] |
||
'''Veisiejai''' ({{Audio|Veisiejai.ogg|leedu}}) on [[linn]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Veisiejai vald|Veisiejai valla]] halduskeskus. Asub [[Ančia järv]]e ääres, [[Lazdijai]]st 18 km kagu pool. |
'''Veisiejai''' ({{Audio|Veisiejai.ogg|leedu}}, poola ''Wiejsieje'', varem ka ''Wysoki Dwór'')<ref>http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_XIII/302</ref> on [[linn]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Veisiejai vald|Veisiejai valla]] halduskeskus. Asub merepinnast 119 meetri kõrgusel [[Ančia järv]]e ääres, [[Lazdijai]]st 18 km kagu pool. Seal on [[Veisiejai regionaalpark|Veisiejai regionaalpargi]] administratiivkeskus. |
||
Linnas on [[gümnaasium]], [[raamatukogu]] ja 1817 ehitatud katoliiklik Püha Jüri kirik. Linnas on üks vähestest säilinud puidust [[sünagoog]]idest. |
Linnas on [[gümnaasium]], [[raamatukogu]] ja postkontor. Vaatamisväärsusteks on sealse mõis hoonetekompleks, koduloomuuseum, aastal 1817 ehitatud katoliiklik Püha Jüri kirik. Linnas on üks vähestest säilinud puidust [[sünagoog]]idest, mis valmis aastal 1925. |
||
⚫ | |||
Veisiejai mõisa on esimest korda mainitud [[1501]]. aastal. [[1525]] sai asula alevi õigused. [[1956]] sai linnaõigused. |
|||
==Ajalugu== |
|||
⚫ | |||
Aastal 1253 mainiti ristisõdijate kroonikas [[jatvingid|jatvingite]] maal asuvat paika nimega ''Weyze'' (''Veise''). |
|||
[[Veisiejai mõis]]a on esimest korda mainitud [[1501]]. aastal. [[1525]] sai asula alevi õigused, järgmisel aastal ehitati sinna esimene kirik. Esimesed [[juudid]] asusid sinna elama [[XVIII sajand]]i alguses, aastal 1748 ehitati sinna esimene sünagoog. Aastaks 1854 olid suurem osa alevi elanikest juudid. Alev oli pikalt [[Massalski]]te suguvõsa valduses, nemad rahastasid ka sealse kiriku rajamist. |
|||
[[1956]] sai linnaõigused. |
|||
==Elanikkond== |
|||
<table><tr valign=top><td> |
|||
* 1 540 (1897)´ |
|||
* 1 295 (1923) |
|||
* 1 513 (1959) |
|||
* 1 450 (1970) |
|||
* 1 600 (1976) |
|||
<td> |
|||
* 1 687 (1979) |
|||
* 2 079 (1989) |
|||
* 1 762 (2001) |
|||
* 1 430 (2011) |
|||
* 1 217 (2018) |
|||
</table> |
|||
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Veisiejai elanikest [[leedulased|leedulasi]] 98,67%.<ref>http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas</ref> |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
26. rida: | 50. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
{{commonskat|Veisiejai}} |
|||
*[https://www.vietoves.lt/?id=BF32OJ7VNR Linn portaalis vietoves.Lt] |
|||
*http://www.veisiejai.duareka.net/portalas/ |
*http://www.veisiejai.duareka.net/portalas/ |
||
⚫ | |||
[[Kategooria:Leedu linnad]] |
[[Kategooria:Leedu linnad]] |
||
⚫ |
Redaktsioon: 20. september 2018, kell 21:31
Veisiejai | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Pindala | 5 km² | ||
Elanikke | 1054 (1.01.2023)[1] | ||
| |||
Koordinaadid | 54° 6′ N, 23° 42′ E | ||
Veisiejai (ⓘ, poola Wiejsieje, varem ka Wysoki Dwór)[2] on linn Leedus Lazdijai rajoonis, Veisiejai valla halduskeskus. Asub merepinnast 119 meetri kõrgusel Ančia järve ääres, Lazdijaist 18 km kagu pool. Seal on Veisiejai regionaalpargi administratiivkeskus.
Linnas on gümnaasium, raamatukogu ja postkontor. Vaatamisväärsusteks on sealse mõis hoonetekompleks, koduloomuuseum, aastal 1817 ehitatud katoliiklik Püha Jüri kirik. Linnas on üks vähestest säilinud puidust sünagoogidest, mis valmis aastal 1925.
Ludwik Zamenhof lõi esperanto töötades Veisiejais silmaarstina. Linnas töötas ka helilooja Juozas Neimontas. Seal sündisid Leedu rahandustegelane Eduardas Vilkelis, poliitik Juozas Krikštolaitis ja majandustegelane Rokas Flikas.
Ajalugu
Aastal 1253 mainiti ristisõdijate kroonikas jatvingite maal asuvat paika nimega Weyze (Veise).
Veisiejai mõisa on esimest korda mainitud 1501. aastal. 1525 sai asula alevi õigused, järgmisel aastal ehitati sinna esimene kirik. Esimesed juudid asusid sinna elama XVIII sajandi alguses, aastal 1748 ehitati sinna esimene sünagoog. Aastaks 1854 olid suurem osa alevi elanikest juudid. Alev oli pikalt Massalskite suguvõsa valduses, nemad rahastasid ka sealse kiriku rajamist.
1956 sai linnaõigused.
Elanikkond
|
|
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Veisiejai elanikest leedulasi 98,67%.[3]
Viited
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Veisiejai |