Veisiejai: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
14. rida: 14. rida:
}}
}}
[[Pilt:Veisiejuose.JPG|pisi]]
[[Pilt:Veisiejuose.JPG|pisi]]
'''Veisiejai''' ({{Audio|Veisiejai.ogg|leedu}}) on [[linn]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Veisiejai vald|Veisiejai valla]] halduskeskus. Asub [[Ančia järv]]e ääres, [[Lazdijai]]st 18 km kagu pool.
'''Veisiejai''' ({{Audio|Veisiejai.ogg|leedu}}, poola ''Wiejsieje'', varem ka ''Wysoki Dwór'')<ref>http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_XIII/302</ref> on [[linn]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Veisiejai vald|Veisiejai valla]] halduskeskus. Asub merepinnast 119 meetri kõrgusel [[Ančia järv]]e ääres, [[Lazdijai]]st 18 km kagu pool. Seal on [[Veisiejai regionaalpark|Veisiejai regionaalpargi]] administratiivkeskus.


Linnas on [[gümnaasium]], [[raamatukogu]] ja 1817 ehitatud katoliiklik Püha Jüri kirik. Linnas on üks vähestest säilinud puidust [[sünagoog]]idest.
Linnas on [[gümnaasium]], [[raamatukogu]] ja postkontor. Vaatamisväärsusteks on sealse mõis hoonetekompleks, koduloomuuseum, aastal 1817 ehitatud katoliiklik Püha Jüri kirik. Linnas on üks vähestest säilinud puidust [[sünagoog]]idest, mis valmis aastal 1925.


[[Ludwik Zamenhof]] lõi [[esperanto]] töötades Veisiejais silmaarstina. Linnas töötas ka helilooja [[Juozas Neimontas]]. Seal sündisid Leedu rahandustegelane [[Eduardas Vilkelis]], poliitik [[Juozas Krikštolaitis]] ja majandustegelane [[Rokas Flikas]].
Veisiejai mõisa on esimest korda mainitud [[1501]]. aastal. [[1525]] sai asula alevi õigused. [[1956]] sai linnaõigused.


==Ajalugu==
[[Ludwik Zamenhof]] lõi [[esperanto]] töötades Veisiejais silmaarstina. Linnas töötas ka helilooja [[Juozas Neimontas]].

Aastal 1253 mainiti ristisõdijate kroonikas [[jatvingid|jatvingite]] maal asuvat paika nimega ''Weyze'' (''Veise'').

[[Veisiejai mõis]]a on esimest korda mainitud [[1501]]. aastal. [[1525]] sai asula alevi õigused, järgmisel aastal ehitati sinna esimene kirik. Esimesed [[juudid]] asusid sinna elama [[XVIII sajand]]i alguses, aastal 1748 ehitati sinna esimene sünagoog. Aastaks 1854 olid suurem osa alevi elanikest juudid. Alev oli pikalt [[Massalski]]te suguvõsa valduses, nemad rahastasid ka sealse kiriku rajamist.

[[1956]] sai linnaõigused.

==Elanikkond==

<table><tr valign=top><td>
* 1 540 (1897)´
* 1 295 (1923)
* 1 513 (1959)
* 1 450 (1970)
* 1 600 (1976)
<td>
* 1 687 (1979)
* 2 079 (1989)
* 1 762 (2001)
* 1 430 (2011)
* 1 217 (2018)
</table>

[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Veisiejai elanikest [[leedulased|leedulasi]] 98,67%.<ref>http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas</ref>


==Viited==
==Viited==
26. rida: 50. rida:


== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commonskat|Veisiejai}}
*[https://www.vietoves.lt/?id=BF32OJ7VNR Linn portaalis vietoves.Lt]
*http://www.veisiejai.duareka.net/portalas/
*http://www.veisiejai.duareka.net/portalas/


{{Lazdijai rajoon}}
[[Kategooria:Leedu linnad]]
[[Kategooria:Leedu linnad]]
[[Kategooria:Lazdijai rajoon]]

Redaktsioon: 20. september 2018, kell 21:31

Veisiejai

leedu Veisiejai

Pindala 5 km²
Elanikke 1054 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 54° 6′ N, 23° 42′ E
Veisiejai (Leedu)
Veisiejai

Veisiejai (leedu, poola Wiejsieje, varem ka Wysoki Dwór)[2] on linn Leedus Lazdijai rajoonis, Veisiejai valla halduskeskus. Asub merepinnast 119 meetri kõrgusel Ančia järve ääres, Lazdijaist 18 km kagu pool. Seal on Veisiejai regionaalpargi administratiivkeskus.

Linnas on gümnaasium, raamatukogu ja postkontor. Vaatamisväärsusteks on sealse mõis hoonetekompleks, koduloomuuseum, aastal 1817 ehitatud katoliiklik Püha Jüri kirik. Linnas on üks vähestest säilinud puidust sünagoogidest, mis valmis aastal 1925.

Ludwik Zamenhof lõi esperanto töötades Veisiejais silmaarstina. Linnas töötas ka helilooja Juozas Neimontas. Seal sündisid Leedu rahandustegelane Eduardas Vilkelis, poliitik Juozas Krikštolaitis ja majandustegelane Rokas Flikas.

Ajalugu

Aastal 1253 mainiti ristisõdijate kroonikas jatvingite maal asuvat paika nimega Weyze (Veise).

Veisiejai mõisa on esimest korda mainitud 1501. aastal. 1525 sai asula alevi õigused, järgmisel aastal ehitati sinna esimene kirik. Esimesed juudid asusid sinna elama XVIII sajandi alguses, aastal 1748 ehitati sinna esimene sünagoog. Aastaks 1854 olid suurem osa alevi elanikest juudid. Alev oli pikalt Massalskite suguvõsa valduses, nemad rahastasid ka sealse kiriku rajamist.

1956 sai linnaõigused.

Elanikkond

  • 1 540 (1897)´
  • 1 295 (1923)
  • 1 513 (1959)
  • 1 450 (1970)
  • 1 600 (1976)
  • 1 687 (1979)
  • 2 079 (1989)
  • 1 762 (2001)
  • 1 430 (2011)
  • 1 217 (2018)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Veisiejai elanikest leedulasi 98,67%.[3]

Viited

Välislingid