Veisiejai

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Veisiejai

leedu Veisiejai

LIT Wiejsieje COA.gif
Veisiejai vapp
Pindala: 5 km²
Elanikke: 1267 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 54° 6′ N, 23° 42′ E

Koduleht: http://www.veisiejai.lt/
Veisiejuose.JPG

Veisiejai (Helifaili info leedu , poola Wiejsieje, varem ka Wysoki Dwór)[2] on linn Leedus Lazdijai rajoonis, Veisiejai valla halduskeskus. Asub merepinnast 119 meetri kõrgusel Ančia järve ääres, Lazdijaist 18 km kagu pool. Seal on Veisiejai regionaalpargi administratiivkeskus.

Linnas on gümnaasium, raamatukogu ja postkontor. Vaatamisväärsusteks on sealse mõis hoonetekompleks, koduloomuuseum, aastal 1817 ehitatud katoliiklik Püha Jüri kirik. Linnas on üks vähestest säilinud puidust sünagoogidest, mis valmis aastal 1925.

Ludwik Zamenhof lõi esperanto töötades Veisiejais silmaarstina. Linnas töötas ka helilooja Juozas Neimontas. Seal sündisid Leedu rahandustegelane Eduardas Vilkelis, poliitik Juozas Krikštolaitis ja majandustegelane Rokas Flikas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1253 mainiti ristisõdijate kroonikas jatvingite maal asuvat paika nimega Weyze (Veise).

Veisiejai mõisa on esimest korda mainitud 1501. aastal. 1525 sai asula alevi õigused, järgmisel aastal ehitati sinna esimene kirik. Esimesed juudid asusid sinna elama XVIII sajandi alguses, aastal 1748 ehitati sinna esimene sünagoog. Aastaks 1854 olid suurem osa alevi elanikest juudid. Alev oli pikalt Massalskite suguvõsa valduses, nemad rahastasid ka sealse kiriku rajamist.

1956 sai linnaõigused.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1 540 (1897)´
  • 1 295 (1923)
  • 1 513 (1959)
  • 1 450 (1970)
  • 1 600 (1976)
  • 1 687 (1979)
  • 2 079 (1989)
  • 1 762 (2001)
  • 1 430 (2011)
  • 1 217 (2018)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Veisiejai elanikest leedulasi 98,67%.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]