Veisiejai regionaalpark

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Veisiejai kirik

Veisiejai regionaalpark (leedu keeles Veisiejų regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Lazdijai rajoonis.

Veisiejai regionaalpark asub Leedu edelaosas. Regionaalpark asutati 1992. aastal, et kaitsta Veisiejai ümbriskonna järvi ja metsasid, ökosüsteemi ning kultuuripärandit.

Kultuuriväärtustest on seal kaitse all Veisiejai vanalinn, Prancūzkalnise nime kandev legendidega seotud küngas, Veisiejai mõisakompleks ja kirik, Vainežerise mõisakompleks ja selle juures asuv keskaegsete muldkindlustiste vöönd ning kiviaegne asulapaik Okopka, Kapčiamiestise ja Leipalingise vaheline munakivitee, helilooja Juozas Neimantase haud, seitse keskaegset kalmistut ja neli muinaskalmet, Šlavantai jatvingite linnamägi ja sealne muinasasula, Mėčiūnai muinasasula, metsavendade matmispaik ja Teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõdurite vennashaud.[1]

Regionaalpargis elutsevad sookilpkonn ja harilik lehekonn.[2] Levinumad puud on seal harilik valgepöök ja harilik pärn, ent esineb ka tamme. Taimedest on seal sagedased harilik pohl ja harilik leesikas, lisaks veel mets-tähthein, karvane akakapsas, harilik sinilill ja imekannike. Haruldasematest taimedest kasvavad seal harunenud orasliilia, suur haguhein, harilik müürlook, palu-karukell, püst-linalehik, lõhnav maarjalepp, ja seahernes Lathyrus laevigatus. Järvede kallastel kasvavad võnk-kastevars, tumepunane neiuvaip ja sale tanukeel. Sealsetes männikutes kasvab palu-põisrohi.[3]

Veisiejai regionaalpargi halduskeskus asub Veisiejais aadressil Santarvės g. 9.[4] Tähtsaimaks asulaks on Veisiejai linn, selle piiridel asub ka Kapčiamiestise alev.

Veisiejai regionaalpargi pindala on 12 259 hektarit. Sealsetest järvedest on suurim Ančia järv, kokku on seal 37 järve. 104 hektarit võtavad enda alla reservaadid ja 4098 hektarit erinevad kaitsealad.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]