Psühhoteraapia

Psühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid.

Psühhoteraapiat rakendav arst või psühholoog on psühhoterapeut.

Eristatakse individuaal-, paari- rühma- ja pereteraapiat.

Maailmas on sadu psühhoteraapiaid ja koolkondi. Teraapiad saab laias laastus jagada seitsmesse suurde rühma:

• Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele.
  • kognitiiv-käitumuslik teraapia ehk KKT
  • biheivioristlik teraapia
  • ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia
  • dialektiline käitumisteraapia

• Psühhodünaamilised teraapiad – teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud:
  • psühhoanalüütiline teraapia
  • analüütiline psühhoteraapia (jungiaanlik)
  • individuaalpsühholoogia (adleriaanlik)

• Humanistlik teraapia – toetav teraapiakoolkond, mis keskendub inimese eneseväärtustamisele, eneseteostusele, positiivsetele külgedele endas, ideaalmina ja reaalse mina erinevustele. Tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, samas teatud elemente sellest teraapiast kasutavad peaaegu kõik psühhoterapeudid (va näiteks psühhoanalüüs). Selle suuna alla võib lugeda ka muid toetavaid teraapiasuundi:
  • kliendikeskne psühhoteraapia
  • muusika- ja mänguteraapia
  • kunstiteraapia
  • biblioteraapia

• Eksistentsialistlik teraapia – teraapia, mis keskendub filosoofilisematele eluküsimustele ning nendega kaasnevale ängistusele.
  • geštaltteraapia – tegeleb inimese kui tervikuga. Seos geštaltpsühholoogia teooriaga on tegelikult väga väike.

• Lühiteraapiad e strateegilised teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad konkreetse probleemi lahendamisele. Probleemi tekkimise ja püsimisega ei tegeleta. Eestis näiteks
  • lahenduskeskne lühiteraapia

• Süsteemne teraapia – teraapiad, mis keskenduvad indiviidi kõrval ka teda ümbritsevale süsteemile – perekonnale, abikaasale, kolleegidele vms. Eestis näiteks
  • süsteemne pereteraapia

Lisaks on teraapiakoolkondi, mis kasutavad erinevaid, kohati vaieldavaid meetodeid inimesega töötamises ning mida vahel nimetatakse isiksusliku arengu teraapiateks, kuna neil ei ole näidatud mõju psüühikahäirete kulule:

• • psühhodraama – võimaldab traumeerivaid situatsioone uuesti läbi mängida, näha enda käitumist kõrvalt.
  • psühhoanalüüs

Peale selle kasutavad psühhoteraapia nimetust paljud praktikud, kelle meetodid pole mitte ainult kasutud, vaid võivad osutuda ka ohtlikuks, nagu taassünniteraapia. Need teraapiad balansseerivad heal juhul esoteerika piirimail, neil puudub teaduslik teoreetiline taust ja tõestatud efektiivsusuuringud.

• • neurolingvistiline programmeerimine – tegeleb keele ja käitumise seostega
  • energeetiline psühhoteraapia
  • transaktsionaalne hüpnoanalüüs

Enamik litsentseeritud psühhoterapeute on läbinud mõne teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia koolituse, ent kasutavad ka meetodeid muudest koolkondadest. Sellist teraapiat nimetatakse eklektiliseks teraapiaks.

Vaata ka

• Hüpnoteraapia
• Transaktsionaalne analüüs
• Psühhodünaamiline psühhoteraapia
• Käitumisteraapia

Kirjandus

• Martin Shepard. "Psühhoteraapia tee-seda-ise meetodil". (Raamat sisaldab psühhiaatri, meditsiinidoktor M. Shepardi artikleid ja tema loodud praktiliste harjutuste valimikku.) Inglise keelest tõlkinud Margit-Mariann Koppel. Toimetanud Kalle Kurg. 154 lk. Tallinn, Ilo 1997. ISBN 9985-57-161-4

Välislingid

• Katri-Evelin Kalaus. Millist teraapiat valida?