Meštšera keel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Meštšera keel'''<ref>{{cite web|url=http://multitree.org/codes/0tx |title=Meshcherian |publisher=MultiTree |date=2009-06-22 |accessdate=2012-07-13}}</ref> on väljasurnud soomeugri keel, mida kõnelesid kuni 16. sajandini [[Okaa]] ja [[Kljazma]] jõgede vahel [[Meštšora tasandik]]ul tänapäevaste [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Vladimiri oblast|Vladimiri]] ja [[Moskva oblast]]i aladel elanud [[meštšeralased]]. Meštšera keelest pole säilinud kuigivõrd palju andmeid peale mõningate [[kohanimed]]e.<ref>{{cite web|url=http://multitree.org/codes/0tx |title=Meshcherian |publisher=MultiTree |date=2014-04-08 |accessdate=2014-04-08}}</ref>
'''Meštšera keel''' on väljasurnud [[uurali keel]],<ref name=multitree>{{cite web|url=http://multitree.org/codes/0tx |title=Meshcherian |publisher=MultiTree |accessdate=2018-06-24}}</ref> mida rääkisid [[meštšeralased]].


Mõne keeleteadlase arvates võis meštšera keel kuuluda [[mordva keeled|mordva keelte]] hulka<ref name="Janse 2000 A108">{{cite book |title=Language Death and Language Maintenance |last=Janse |first=Mark |authorlink= |coauthors=Sijmen Tol, Vincent Hendriks |year=2000 |publisher=John Benjamins Publishing Company |location= |isbn=978-90-272-4752-0 |url=http://books.google.com/books?id=JdzVePSApMgC&pg=PA108 |page=A108 }}</ref>, kuid [[Pauli Rahkonen]]i meelest viitavad kohanimed pigem [[permi keeled|permi keelerühmale]].<ref>{{citation
Meštšera keele kohta on vähe teada. Kaks 15. sajandi [[leetopiss]]i kinnitavad, et meštšeralastel oli "oma keel", mille elemendid on oletatavalt säilinud mõnedes [[kohanimi|kohanimedes]].<ref>[[Pauli Rahkonen]] (2009). The Linguistic Background of the Ancient Meshchera Tribe and Principal areas of Settlement. Lk 160, 169. [[Doktoriväitekiri|Doktoriväitekirjas]] [https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/38908/southeas.pdf "The South-Eastern Contact Area of Finnic Languages in the Light of Onomastics"], 2013</ref> Tavaliselt on eeldatud, et meštšera keel oli [[uurali keeled|uurali]] või [[soome-ugri keel|soome-ugri]] keel.<ref>Rahkonen 2009, lk 160</ref><ref name=Aikio>[[Ante Aikio]] (2012). [http://www.sgr.fi/sust/sust266/sust266_aikio.pdf An essay on Saami ethnolinguistic prehistory]. – ''Mémoires de la Société Finno-Ougrienne'', Helsinki: Finno-Ugrian Society, lk 69</ref> Mõni keeleteadlane on selle täpsemalt liigitanud [[soome-volga keeled|soome-volga keelte]]<ref name=multitree /> või veel konkreetsemalt [[mordva keel]]te hulka.<ref name="Janse 2000 A108">{{cite book |title=Language Death and Language Maintenance |last=Janse |first=Mark |authorlink= |coauthors=Sijmen Tol, Vincent Hendriks |year=2000 |publisher=John Benjamins Publishing Company |location= |isbn=978-90-272-4752-0 |url=http://books.google.com/books?id=JdzVePSApMgC&pg=PA108 |page=A108 }}</ref><ref>Rahkonen 2009, lk 167: viide [[Jevgeni Rjabinin]] (1997). Финно-Угорские племена в составе древней Руси. Издательство Санкт-Петербургского университета. Санкт-Петербург</ref>

| last = Rahkonen
[[Pauli Rahkonen]] on püüdnud keele klassifitseerimise probleemi lahendada uurides kohanimesid piirkonnas, kus varaste kirjalike allikate teatel meštšeralased elasid, kus esinevad meštsera-[[etnonüüm]]ist tuletatud kohanimed ja kus [[arheoloog]]ide arvates asus omanäolise [[arheoloogiline kultuur|arheoloogilise kultuuriga]] ''Meštšera''-nimeline ala. Tema hinnangul pidi see piirkond jääma ennekõike [[Okaa]] jõe vasakkaldale. Rahkonen võrdles selle territooriumi kohanimesid naabruses asuvate erinevate soome-ugri keelte ja neist pärit kohanimedega. Ta pidas oma analüüsi põhjal võimalikuks rekonstrueerida mitmeid meštšerakeelseid sõnu (''vil'' "ülem-, ülemine", ''ul'' "alam-, alumine", ''un'' "suur", ''ič'' "väike") ja teha järelduse, et meštšera keel kuulus [[permi keel]]te hulka.<ref>Rahkonen 2009, lk 170–176, 187–189</ref>
| first = Pauli

| title = The Linguistic Background of the Ancient Meshchera Tribe and Principal Areas of Settlement
[[Ante Aikio]] on seda nimetanud "spekulatiivseks teooriaks".<ref name=Aikio /> [[Vladimir Napolskihh]] hinnangul on Rahkonen eksinud, kui ta paigutas ''Meštšera'' piirkonna Okaa vasakkaldale. Tema väitel asub seal küll tänapäeval [[Meštšora madalik]]uks kutsutud ala, kuid kuni 19. sajandini nimetati nõnda hoopis Okaa paremkallast kuni [[Sura jõgi|Sura jõeni]]. Rahkoneni järeldust meštšera keele kuulumisest permi keelte hulka on ta iseloomustanud kui "diletantlikku fantaasiat".<ref>[[Vladimir Napolskih]] (2018). [https://www.researchgate.net/publication/323555228_Ethno-Linguistic_Situation_in_the_Forest_Zone_of_Eastern_Europe_in_the_First_Centuries_AD_and_the_Data_of_Jordanes%27_Getica/fulltext/5a9d3f09a6fdcc3cbacdf05a/323555228_Ethno-Linguistic_Situation_in_the_Forest_Zone_of_Eastern_Europe_in_the_First_Centuries_AD_and_the_Data_of_Jordanes%27_Getica.pdf?origin=publication_detail Этнолингвистическая ситуация в лесной зоне Восточной Европы в первые века нашей эры и данные «Гетики» Иордана]. ''Вопросы ономастики''. 2018,Т. 15. No 1. Lk 15–16</ref>
| journal = Finnisch-Ugrische Forschungen

| year = 2009
[[Aleksei Markov]]i hinnangul säilis meštšera keel alates 12.–13. sajandist vaid kohaliku lihtrahva seas ning kadus lõplikult umbes 16. sajandil.<ref name=Markov>[[Aleksei Markov]]. [http://www.hunmagyar.org/turan/mordvin/meshchera.html Meshchera], HUNMAGYAR.ORG</ref>
| volume = 60

| issn = 0355-1253
}}</ref> Rahkoneni seisukohti ei toeta samas teised teadlased, neid on kritiseerinud näiteks Vene uralist [[Vladimir Napolskihh]].<ref>{{cite web|url=http://forum.molgen.org/index.php/topic,443.msg76477.html#msg76477 |title=Вопросы Владимиру Напольских-2. Uralistica |publisher=Forum.molgen.org |accessdate=2012-07-13}}</ref> Tänapäeval kannab lähedast nime [[meštšeeri tatari murre]], mis kuulub [[turgi keeled|turgi keelte]] hulka; meštšeeri tatari keelt arvatakse pärinevat meštšeralastelt, kes võtsid tatarlastelt üle sunniitliku islami ja keele.<ref >M. Z. Zekiyev [http://www.turkiyat.selcuk.edu.tr/pdfdergi/s19/toker.pdf Mişerler, Başkurtlar ve dilleri / Mishers, Bashkirs and their languages]. In ''Türkiyat Araştırmaları Dergisi'', lk 73-86</ref>
Tänapäeval kannab lähedast nime [[meštšeeri tatari murre]], mis kuulub [[turgi keeled|turgi keelte]] hulka. Meštšeeri tatari keelt arvatakse pärinevat meštšeralastelt, kes võtsid tatarlastelt üle [[sunniidid|sunniitliku islami]] ja keele.<ref >M. Z. Zekiyev (2006). [http://dergipark.gov.tr/download/article-file/258039 Mişerler, Başkurtlar ve dilleri / Mishers, Bashkirs and their languages]. "Türkiyat Araştırmaları Dergisi", lk 73-86</ref>


==Viited==
==Viited==
15. rida: 15. rida:


[[Kategooria:Mordva keeled]]
[[Kategooria:Mordva keeled]]
[[Kategooria:Volga-soome keeled]]
[[Kategooria:Uurali keeled]]

Redaktsioon: 24. juuni 2018, kell 14:32

Meštšera keel on väljasurnud uurali keel,[1] mida rääkisid meštšeralased.

Meštšera keele kohta on vähe teada. Kaks 15. sajandi leetopissi kinnitavad, et meštšeralastel oli "oma keel", mille elemendid on oletatavalt säilinud mõnedes kohanimedes.[2] Tavaliselt on eeldatud, et meštšera keel oli uurali või soome-ugri keel.[3][4] Mõni keeleteadlane on selle täpsemalt liigitanud soome-volga keelte[1] või veel konkreetsemalt mordva keelte hulka.[5][6]

Pauli Rahkonen on püüdnud keele klassifitseerimise probleemi lahendada uurides kohanimesid piirkonnas, kus varaste kirjalike allikate teatel meštšeralased elasid, kus esinevad meštsera-etnonüümist tuletatud kohanimed ja kus arheoloogide arvates asus omanäolise arheoloogilise kultuuriga Meštšera-nimeline ala. Tema hinnangul pidi see piirkond jääma ennekõike Okaa jõe vasakkaldale. Rahkonen võrdles selle territooriumi kohanimesid naabruses asuvate erinevate soome-ugri keelte ja neist pärit kohanimedega. Ta pidas oma analüüsi põhjal võimalikuks rekonstrueerida mitmeid meštšerakeelseid sõnu (vil "ülem-, ülemine", ul "alam-, alumine", un "suur", ič "väike") ja teha järelduse, et meštšera keel kuulus permi keelte hulka.[7]

Ante Aikio on seda nimetanud "spekulatiivseks teooriaks".[4] Vladimir Napolskihh hinnangul on Rahkonen eksinud, kui ta paigutas Meštšera piirkonna Okaa vasakkaldale. Tema väitel asub seal küll tänapäeval Meštšora madalikuks kutsutud ala, kuid kuni 19. sajandini nimetati nõnda hoopis Okaa paremkallast kuni Sura jõeni. Rahkoneni järeldust meštšera keele kuulumisest permi keelte hulka on ta iseloomustanud kui "diletantlikku fantaasiat".[8]

Aleksei Markovi hinnangul säilis meštšera keel alates 12.–13. sajandist vaid kohaliku lihtrahva seas ning kadus lõplikult umbes 16. sajandil.[9]

Tänapäeval kannab lähedast nime meštšeeri tatari murre, mis kuulub turgi keelte hulka. Meštšeeri tatari keelt arvatakse pärinevat meštšeralastelt, kes võtsid tatarlastelt üle sunniitliku islami ja keele.[10]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 "Meshcherian". MultiTree. Vaadatud 24. juunil 2018.
  2. ↑ Pauli Rahkonen (2009). The Linguistic Background of the Ancient Meshchera Tribe and Principal areas of Settlement. Lk 160, 169. Doktoriväitekirjas "The South-Eastern Contact Area of Finnic Languages in the Light of Onomastics", 2013
  3. ↑ Rahkonen 2009, lk 160
  4. ↑ 4,0 4,1 Ante Aikio (2012). An essay on Saami ethnolinguistic prehistory. – Mémoires de la Société Finno-Ougrienne, Helsinki: Finno-Ugrian Society, lk 69
  5. ↑ Janse, Mark (2000). Language Death and Language Maintenance. John Benjamins Publishing Company. Lk A108. ISBN 978-90-272-4752-0. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  6. ↑ Rahkonen 2009, lk 167: viide Jevgeni Rjabinin (1997). Финно-Угорские племена в составе древней Руси. Издательство Санкт-Петербургского университета. Санкт-Петербург
  7. ↑ Rahkonen 2009, lk 170–176, 187–189
  8. ↑ Vladimir Napolskih (2018). Этнолингвистическая ситуация в лесной зоне Восточной Европы в первые века нашей эры и данные «Гетики» Иордана. Вопросы ономастики. 2018,Т. 15. No 1. Lk 15–16
  9. ↑ Aleksei Markov. Meshchera, HUNMAGYAR.ORG
  10. ↑ M. Z. Zekiyev (2006). Mişerler, Başkurtlar ve dilleri / Mishers, Bashkirs and their languages. "Türkiyat Araştırmaları Dergisi", lk 73-86
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Meštšera_keel&oldid=5034330"