Uno Leisner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. mai 2018, kell 18:22

Uno Leisner (22. august 1929 Tartu^[küsitav] – 4. märts 1989 Tartu) oli eesti arst (günekoloog), arstiteadlane, Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna dotsent.

Ta lõpetas aastal 1947 Tallinna 7. Keskkooli hõbemedaliga. Samal aastal astus ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1953 arstina.

Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta Kohtla-Järvele peaarsti asetäitja ja naistearstina, kuid samal aastal pääses ta Tartu Kliiniline Haigla sünnitusmajas kliinilisse ordinatuuri, mille ta lõpetas aastal 1956. Aastatel 1956–1961 oli ta Tartu Kliinilise Sünnitusmaja arst, lisaks oli ta aastatel 1959–1961 Tartu Naistenõuandla juhataja. Aastast 1961 töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna sünnitusabi- ja günekoloogiakateedris assistendina. Aastal 1971 valmis tal kandidaadi väitekiri teemal "Vee-, mineraal- ja valguainevahetuse muutustest abdominaalse keisrilõike korral", mille kaitses samal aastal, omandades meditsiinikandidaadi kraadi. Dotsendikutse sai ta aastal 1978.

Talt ilmus üle 100 teadusliku publikatsiooni. Ta on loote üsasisese seisundi funktsionaalse diagnostika aluste rajaja Tartus, aastal 1983 rajas ta kateedri baaskliiniku juurde funktsionaaldiagnostika kabineti.

Dr. Uno Leisner suri aastal 1989 Tartus kopsuvähi tagajärjel, ta on maetud Tartu Raadi Vana-Jaani kalmistule.

Isiklikku

Tema abikaasa Irene Leisner oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Tema isa Tõnis Leisner oli arst; arst oli ka ta onu Gustav Leisner.

Kirjandus

Helbe Merila-Lattik . Eesti arstid 1940–1960. Lk. 775.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Uno Leisner''' ([[22. august]] [[1929]] {{kas|[[Tartu]]}} – [[4. märts]] [[1989]] [[Tartu]]) oli eesti arst (günekoloog), arstiteadlane, [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna dotsent.
-Ta lõpetas aastal [[1947]] [[Tallinna 7. Keskkool]]i  hõbemedaliga. Samal aastal astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonda]], mille lõpetas aastal [[1953]] arstina.
+Ta lõpetas aastal [[1947]] [[Tallinna 7. Keskkool]]i hõbemedaliga. Samal aastal astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonda]], mille lõpetas aastal [[1953]] arstina.
-Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta [[Kohtla-Järve]]le peaarsti asetäitja ja naistearstina, kuid samal aastal pääses ta Tartu Kliiniline Haigla sünnitusmajas kliinilisse ordinatuuri, mille ta lõpetas aastal [[1956]]. Aastatel [[1956]]–[[1961]] oli ta Tartu Kliinilise Sünnitusmaja arst, lisaks oli ta aastatel [[1959]]–[[1961]] Tartu Naistenõuandla juhataja. Aastast [[1961]] töötas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna sünnitusabi- ja günekoloogiakateedris assistendina. Aastal [[1971]] valmis tal kandidaadi väitekiri teemal "''Vee-, mineraal- ja valguainevahetuse muutustest abdominaalse keisrilõike korral.''", mille kaitses samal aastal, omandades [[meditsiinikandidaat|meditsiinikandidaadi]] kraadi. Dotsendikutse sai ta aastal [[1978]].
+Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta [[Kohtla-Järve]]le peaarsti asetäitja ja naistearstina, kuid samal aastal pääses ta Tartu Kliiniline Haigla sünnitusmajas kliinilisse ordinatuuri, mille ta lõpetas aastal [[1956]]. Aastatel [[1956]]–[[1961]] oli ta Tartu Kliinilise Sünnitusmaja arst, lisaks oli ta aastatel [[1959]]–[[1961]] Tartu Naistenõuandla juhataja. Aastast [[1961]] töötas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna sünnitusabi- ja günekoloogiakateedris assistendina. Aastal [[1971]] valmis tal kandidaadi väitekiri teemal "Vee-, mineraal- ja valguainevahetuse muutustest abdominaalse keisrilõike korral", mille kaitses samal aastal, omandades [[meditsiinikandidaat|meditsiinikandidaadi]] kraadi. Dotsendikutse sai ta aastal [[1978]].
-Talt ilmus üle 100 teadusliku publikatsiooni. Ta on loote üsasisese seisundi funktsionaalse diagnostika aluste rajaja [[Tartu]]s, aastal [[1983]] rajas ta kateedri baaskliiniku juurde funktsionaal-diagnostika kabineti.
+Talt ilmus üle 100 teadusliku publikatsiooni. Ta on loote üsasisese seisundi funktsionaalse diagnostika aluste rajaja [[Tartu]]s, aastal [[1983]] rajas ta kateedri baaskliiniku juurde funktsionaaldiagnostika kabineti.
 Dr. Uno Leisner suri aastal [[1989]] [[Tartu]]s kopsuvähi tagajärjel, ta on maetud Tartu Raadi [[Vana-Jaani kalmistu]]le.
 == Isiklikku ==
-Tema abikaasa [[Irene Leisner]] oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Tema isa [[Tõnis Leisner]] oli arst; arst oli ka tema onu [[Gustav Leisner]].
+Tema abikaasa [[Irene Leisner]] oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Tema isa [[Tõnis Leisner]] oli arst; arst oli ka ta onu [[Gustav Leisner]].
 == Kirjandus ==