Elektroonikalülitus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. mai 2018, kell 09:26

Elektroonikalülitus on omavahel elektriliselt ühendatud elektroonikakomponentide kogum, mis on ette nähtud mingi kindla talitluse otstarbeks.

Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas analoogsignaali või digitaalsignaali, jagunevad elektroonikalülitused analooglülitusteks (näiteks operatsioonvõimendi) ja digitaallülitusteks (näiteks mikroprotsessor).

Valdav osa mikroelektroonika lülitusi valmistatakse tänapäeval integraallülitustena.

Trükkplaadil kokku monteeritud lülitusi nimetatakse trükilülituseks.

Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt tingmärkide (skeemitähiste) abil skeemide kujul, näiteks põhimõtteskeemi või ühendusskeemina. Ka seadme plokkskeem (struktuuriskeem) võib sisaldada elektri- ja elektroonikakomponentide tingmärke. Tavaliselt on sellisteks passiivseteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid jms. Aktiivseteks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, on aga üksikud seadme funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemad elektroonikakomponendid, näiteks komparaator või operatsioonvõimendi.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Elektroonikalülitus''' on omavahel elektriliselt ühendatud [[elektroonikakomponent]]ide kogum, mis on ette nähtud mingi kindla talitluse otstarbeks.
-Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas [[analoogsignaal]]i või [[digitaalsignaal]]i, jagunevad elektroonikalülitused [[analooglülitus]]<nowiki/>teks (näiteks [[operatsioonvõimendi]]) ja [[digitaallülitus]]<nowiki/>teks (näiteks [[mikroprotsessor]]).
+Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas [[analoogsignaal]]i või [[digitaalsignaal]]i, jagunevad elektroonikalülitused [[analooglülitus]]teks (näiteks [[operatsioonvõimendi]]) ja [[digitaallülitus]]teks (näiteks [[mikroprotsessor]]).
 Valdav osa [[mikroelektroonika]] lülitusi valmistatakse tänapäeval [[integraallülitus]]tena.
@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 [[Trükkplaat|Trükkplaadil]] kokku monteeritud lülitusi nimetatakse [[trükilülitus]]eks.
-Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt [[elektriskeem|skeem]]ide kujul, näiteks [[põhimõtteskeem]]<nowiki/>i või [[ühendusskeem]]<nowiki/>ina. Ka seadme [[plokkskeem]] ([[struktuuriskeem]]) võib sisaldada elektriliste ja elektroonsete komponentide tähiseid. Tavaliselt on sellisteks passiivseteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid jms. Aktiivseteks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, on aga üksikud seadme funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemad elektroonikakomponendid, näiteks [[Komparaator (analoogtehnika)|komparaator]] või [[operatsioonvõimendi]].
+Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt [[tingmärk]]ide (skeemitähiste) abil [[elektriskeem|skeem]]ide kujul, näiteks [[põhimõtteskeem]]i või [[ühendusskeem]]ina. Ka seadme [[plokkskeem]] ([[struktuuriskeem]]) võib sisaldada elektri- ja elektroonikakomponentide tingmärke. Tavaliselt on sellisteks passiivseteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid jms. Aktiivseteks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, on aga üksikud seadme funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemad elektroonikakomponendid, näiteks [[Komparaator (analoogtehnika)|komparaator]] või [[operatsioonvõimendi]].
 ==Vaata ka==