Lapatšo-tuutupuu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 4975052, mille tegi Ahvileivapuu (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=2001:7D0:87CA:9180:7401:BF75:1877:F4E5|aasta=2018|kuu=aprill}}
'''Lapatšotabebuia''' (''Handroanthus impetiginosus'') [[bignoonialised|bignoonialiste]] sugukonda [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] setsi kuuluv kõrgekasvuline Ladina-Ameerikas kasvav troopiline puuliik.
'''Lapatšotabebuia''' (''Handroanthus impetiginosus'') [[bignoonialised|bignoonialiste]] sugukonda [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] setsi kuuluv kõrgekasvuline Ladina-Ameerikas kasvav troopiline puuliik.



Redaktsioon: 21. aprill 2018, kell 13:58

Lapatšotabebuia (Handroanthus impetiginosus) bignoonialiste sugukonda iminõgeselaadsete setsi kuuluv kõrgekasvuline Ladina-Ameerikas kasvav troopiline puuliik.

Kaubanduses on kasutatud selle nimena sipelgapuu. Inglise keeles on puu tuntud nimede all purple trumpet tree, ipe ja taheebo. Lapatšo-tuutupuu on valitud Paraguay rahvuspuuks ning on laialdaselt kasutusel ravimteena paljude erinevate terviseprobleemide korral.

Taimeperekonna Handroanthus on antud taimele 1970. aastal Oswald Handro (Brasiilia botaanik) auks. Anthus tuleneb Kreeka keelest ja tähendab õit. [1]

Lapatšotabebuia
Lapatšotabebuia (Handroanthus impetiginosus)
Lapatšotabebuia (Handroanthus impetiginosus)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Inimnõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Bignoonialised Bignoniaceae
Perekond Handroanthus
Liik Lapatšotabebuia
Binaarne nimetus
Handroanthus impetiginosus
Mart. ex DC. Mattos

Botaaniline kirjeldus

Lapatšotabebuia on sileda koorega 20 m kõrgune troopiline puu. Puu koor on pealt hall ning seest punakaspruun. Lehed on vastakud, 5-7 lehekesega, mis kujult on munajad või elliptilised, lehed on kuni 19 cm pikkused ja kuni 8 cm laiused. Kõrgete parkainete sisalduse tõttu on puit kvaliteetne ja üks vastupidavamaid ja tugevamaid troopikas. Trompetikujulised õied võivad olla roosakad kui ka tumepunased, seest kollased, vananedes muutuvad violetseks. Lapatšotabebuia viljaks on silinderjas kupar, mis võib olla kuni poole meetri pikkune.[1][2]

Kasvukohad

Lapatšotabebuia on levinud Lõuna-Ameerikas, Mehhiko põhjaosast kuni Argentiinani. [1] Kasvamiseks vajab niisket mulda ning palju päikesevalgust. Mulla pH suhtes ei ole nõudlik - võimeline kasvama nii happelises, neutraalses kui ka aluselises keskkonnas. [3]

Droog

Lapatšo (droog)

Droogina kasutatakse puukoort ja vähesel määral ka koorealust niineosa. Pealt on koor halli värvusega, seestpoolt punakaspruun. Mõõdukas teematerjali hankimine pole taimele ohtlik, kuna puu taastub vigastustest hästi. Tee kuivmaterjal on omalaadse kujuga, kuna kogutud saak on kuivatatud ja ribastatud. [4]

Keemiline koostis

Lapahool (naftokinoon) ja β-lapahoon (kinoon) on kaks erilist keemilist ühendit selle puu kudedes. Nendel ühenditel on mitmeid bioloogilisi omadusi, üheks neist on see, et nad inhibeerivad topoisomeraaside (I ja II) tööd. [5]Lisaks leidub taimes ka dehüdro-iso-α-lapahooli, deoksülapahooli, alüül-β-lapahooni ja eeterlikke õlisid (aniisaldehüüd, vanilliin, veratrumaldehüüd). [2]

Kasutamine

Kasutamine meditsiinis

Lapatšoteed on pikka aega kasutatud mitmete haiguste raviks. Arvatakse, et see ravib erinevaid kasvajaid ja seenhaigusi ning on põletiku- ja viirusevastane. Teed on kasutatud ka liigesepõletiku, astma, köha, bronhiidi, gripi, suhkrutõve, nahahaiguste, haavade, malaaria, tuberkuloosi, kõhulahtisuse ning Candida- ja Streptococcus- nakkuste korral, toimeid siiski tõestatud pole. Seespidiselt kasutatavaks päevaseks annuseks on 2 tl. droogi. [2] Koorest tehtud leotist saab kasutada ka välispidiselt kompresside ja mähiste tegemiseks, et kiirendada haavade paranemist või putuka- või maohammustuse korral. [1]Tõmmise tegemiseks kasutatakse 5 g droogi. [2]

Lapatšoteed juuakse ka organismi immuunsüsteemi toetamiseks. Tees on ka inimesele olulisi mineraalaineid: kaltsiumi, rauda, kaaliumi, tsinki, joodi ja magneesiumi.

Lapatšotee puhul on ka vastunäidustusi ning seega ei tohi tarbida teed pikaajaliselt ja suurtes kogustes, sest see takistab vere hüübimist ning kaks nädalat enne kirurgilisi protseduure ei ole soovitatav teed üldse tarbida. Teed ei tohi tarbida ka raseduse ja rinnaga toitmise ajal. [1]

Muud kasutusalad

Lapatšotabebuia on kasutusel ka ilupuuna, tänu tema värvikatele õitele. Lisaks Ladina-Ameerikale on laialdaselt levinud ilupuuna nt India linnades.

Indiaani kütid on teinud ka lapatšotabebuia puidust vibusid. Indiaanlased uskusid, et puu annab nii neile kui ka nende vibule jõu. [1]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Krista Kaur (04.09.2014). "Lapatšo - eksootika teetassis". Targu Talita - maalehe nõuandelisa. Vaadatud 21.04.2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Ain Raal (2005). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.
  3. Plants For a Future. "Handroanthus impetiginosus - (Mart. ex DC.) Mattos". Vaadatud 21.04.2018.
  4. Urmas Kokassaar (01.2011). "Huvitav kooretee Ladina-Ameerikast". Eesti Loodus. Vaadatud 21.04.2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  5. Neila C. de Sousa, Alexandre A.A. de Rezende, Regildo M. G. da Silva, Zaira R. Guterres, Ulrich Graf, Warwivk E. Kerr, Mario A. Spano (01.05.2009). "Modulatory effects of Tabebuia impetiginosa (Lamiales, Bignoniaceae) on doxurubicin-induced somatic mutation and recombination in Drosophila melanogaster". US National Library of Medicine National Institutes of Health, Genetics and Molecular Biology. Vaadatud 21.04.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)