Valgevene keel: erinevus redaktsioonide vahel
P parandasin skripti abil kriipsud |
PResümee puudub |
||
22. rida: | 22. rida: | ||
==Keelereformid 20. sajandil== |
==Keelereformid 20. sajandil== |
||
[[20. sajand]]i I poolel toimus Valgevenes kaks keelereformi. Neist esimene lähendas [[kirjakeel]]t valgevene [[kõnekeel]]ele – sellist (klassikalist) kirjakeelt (тарашкевіца (''[[Taraškievica|taraškievica]]'')) kasutati ametlikult kuni [[1933]]. aastani. |
[[20. sajand]]i I poolel toimus Valgevenes kaks keelereformi. Neist esimene lähendas [[kirjakeel]]t valgevene [[kõnekeel]]ele – sellist (klassikalist) kirjakeelt (тарашкевіца (''[[Taraškievica|taraškievica]]'')) kasutati ametlikult kuni [[1933]]. aastani. Tänapäeval on klassikalise kirjakeele kasutamine levinud rahvuslikult meelestatud valgevenelaste seas. |
||
Teine, 1933 toimunud reform lähendas valgevene kirjakeelt tugevasti vene keelele (наркамаўка, vabas tõlkes 'rahvakomissarikeel'). |
Teine, 1933 toimunud reform lähendas valgevene kirjakeelt tugevasti vene keelele (наркамаўка, vabas tõlkes 'rahvakomissarikeel'). |
||
34. rida: | 34. rida: | ||
[[Vytautas Suur|Vitaŭt Suure]] ajal Leedu suurvürstiriiki asunud tatarlaste järeltulijad läksid üle valgevene keelele, kuid kasutasid selle kirjutamiseks 20. sajandi alguseni [[araabia kiri|araabia kirja]]. |
[[Vytautas Suur|Vitaŭt Suure]] ajal Leedu suurvürstiriiki asunud tatarlaste järeltulijad läksid üle valgevene keelele, kuid kasutasid selle kirjutamiseks 20. sajandi alguseni [[araabia kiri|araabia kirja]]. |
||
'''Kirylica''' ( |
'''Kirylica''' (esimeses ja teises reas on suur- ja väiketähed, kolmandas transkriptsioon eesti keelde)<br> |
||
<table border=0 color=#ffffff><tr bgcolor=#ffffcc align=center class=unicode> |
<table border=0 color=#ffffff><tr bgcolor=#ffffcc align=center class=unicode> |
||
<td dir="ltr" width="2%" height="35px">А</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Б</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">В</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Г</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">(Ґ)</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Д</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Дж</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Дз</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Е</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ё</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ж</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">З</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">I</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Й</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">К</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Л</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">М</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Н</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">О</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">П</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Р</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">С</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Т</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">У</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">[[Ў]]</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ф</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Х</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ц</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ч</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ш</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ы</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ь</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Э</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ю</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Я</td></tr> |
<td dir="ltr" width="2%" height="35px">А</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Б</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">В</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Г</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">(Ґ)</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Д</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Дж</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Дз</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Е</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ё</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ж</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">З</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">I</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Й</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">К</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Л</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">М</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Н</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">О</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">П</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Р</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">С</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Т</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">У</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">[[Ў]]</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ф</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Х</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ц</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ч</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ш</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ы</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ь</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Э</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Ю</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">Я</td></tr> |
Redaktsioon: 12. aprill 2018, kell 11:50
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
valgevene keel (беларуская мова) | |
---|---|
Kõneldakse | Valgevenes, Poolas ja mujal |
Kokku kõnelejaid | 7–8 miljonit |
Keelesugulus |
indoeuroopa keeled slaavi keeled idaslaavi keeled valgevene keel |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel |
Valgevene Poola (4 [viide?] Podlaasia vallas) |
Keelehoole | Rahvuslik Teaduste Akadeemia |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | be |
ISO 639-2 | bel |
██ Peamine keel ██ Teisene keel |
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Ajalugu
Vanavalgevene keel oli Leedu suurvürstiriigis kasutusel asjaajamiskeelena, milles muuhulgas pandi kirja ka seadusi (Leedu statuudid).
Keelereformid 20. sajandil
20. sajandi I poolel toimus Valgevenes kaks keelereformi. Neist esimene lähendas kirjakeelt valgevene kõnekeelele – sellist (klassikalist) kirjakeelt (тарашкевіца (taraškievica)) kasutati ametlikult kuni 1933. aastani. Tänapäeval on klassikalise kirjakeele kasutamine levinud rahvuslikult meelestatud valgevenelaste seas.
Teine, 1933 toimunud reform lähendas valgevene kirjakeelt tugevasti vene keelele (наркамаўка, vabas tõlkes 'rahvakomissarikeel').
Suur osa tänapäeva Valgevene elanikest kasutab vene-valgevene segakeelt, mille sõnavara pärineb vene keelest, aga grammatika valgevene keelest. Seda keelt nimetatakse trasjankaks (трасянка).
Valgevene tähestikud
Traditsiooniliselt kasutatakse valgevene keeles kirjutamisel kirillitsat (Kirylica). Vähetuntud on fakt, et valgevene keeles kirjutamisel kasutatakse ka ladina kirjal põhinevat tähestikku (Łacinka).
Vitaŭt Suure ajal Leedu suurvürstiriiki asunud tatarlaste järeltulijad läksid üle valgevene keelele, kuid kasutasid selle kirjutamiseks 20. sajandi alguseni araabia kirja.
Kirylica (esimeses ja teises reas on suur- ja väiketähed, kolmandas transkriptsioon eesti keelde)
А | Б | В | Г | (Ґ) | Д | Дж | Дз | Е | Ё | Ж | З | I | Й | К | Л | М | Н | О | П | Р | С | Т | У | Ў | Ф | Х | Ц | Ч | Ш | Ы | Ь | Э | Ю | Я |
а | б | в | г | (ґ) | д | дж | дз | е | ё | ж | з | i | й | к | л | м | н | о | п | р | с | т | у | ў | ф | х | ц | ч | ш | ы | ь | э | ю | я |
a | b | v | g | g | d | dž | dz | e (je) | jo | ž | z | i | i | k | l | m | n | o | p | r | s | t | u | v | f | h | ts | tš | š | õ | e | ju | ja |
Lacinka
A | B | C | Ć | Č | D | Dž | Dz | E | F | G | H | I | J | K | L | Ł | M | N | Ń | O | P | R | S | Ś | Š | T | U | Ŭ | V | Y | Z | Ź | Ž |
a | b | c | ć | č | d | dž | dz | e | f | g | h | i | j | k | l | ł | m | n | ń | o | p | r | s | ś | š | t | u | ŭ | v | y | z | ź | ž |
Vaata ka
Välislingid
Valgevenekeelne Vikipeedia |
Valgevene vanas kirjaviisis Vikipeedia |
- Калита И. В. Современная Беларусь: языки и национальная идентичность. Ústí nad Labem, ISBN 978-80-7414-324-3, 2010, 300 s. s. 112–190.
- "Дыпляматычная кантравэрсыя 1646 году за беларускую мову"
- Valgevene kirjasüsteemid
- Artikkel valgevene keelest inglise keeles
- Lacinka
- Araabia kirjal põhinevast kirjakeelest inglise keeles
- Lacinka konverter
- Padlaska cybervioska (ladina kirjas)