Henry Moseley: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgis: Teksti peitmine |
Resümee puudub |
||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
'''Henry Gwyn Jeffreys Moseley''' (23. november 1887 – 10. august 1915) oli [[Inglismaa|inglise]] füüsik. Ta avastas seaduspärasuse, mis on nimetatud tema nime järgi – Moseley seaduse. Seadus on katseliselt saadud andmete üldistus. Keemiliste elementide röntgenikiirguse spektrite lainepikkused on kindlas matemaatilises reas, kasvades [[perioodilisussüsteem]]i numbrilises järjekorras. |
'''Henry Gwyn Jeffreys Moseley''' (23. november 1887 – 10. august 1915) oli [[Inglismaa|inglise]] füüsik. Ta avastas seaduspärasuse, mis on nimetatud tema nime järgi – Moseley seaduse. Seadus on katseliselt saadud andmete üldistus. Keemiliste elementide röntgenikiirguse spektrite lainepikkused on kindlas matemaatilises reas, kasvades [[perioodilisussüsteem]]i numbrilises järjekorras. |
||
Moseley oli tuttav tolleaegsete [[Ernest Rutherford]]i ja [[Niels Bohr]]i oletustega aatomi struktuuri kohta. Ta otsustas oma katsetega neid kontrollida. 1913. aastal röntgenstruktuurianalüüsil saadud elementide spektreid uurides leidis ta, et [[Antonius van den Broek]]i 1911. aastal välja pakutud hüpotees (perioodilisustabeli keemilise elemendi järjekorranumber, [[aatomnumber]] Z vastab üksüheselt aatomituuma positiivseks nimetatud elektrilaengule) vastab tõele. Tuginedes oma katsete faktidele, vaatas ta üle ja järjekorrastas õigesti keemiliste elementide perioodilisussüsteemi [[alumiinium]]ist kuni [[kuld|kullani]]. Moseley hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimeses Maailmasõjas]] 1915 aastal. |
Moseley oli tuttav tolleaegsete [[Ernest Rutherford]]i ja [[Niels Bohr]]i oletustega aatomi struktuuri kohta. Ta otsustas oma katsetega neid kontrollida. 1913. aastal röntgenstruktuurianalüüsil saadud elementide spektreid uurides leidis ta, et [[Antonius van den Broek]]i 1911. aastal välja pakutud hüpotees (perioodilisustabeli keemilise elemendi järjekorranumber, [[aatomnumber]] Z vastab üksüheselt aatomituuma positiivseks nimetatud elektrilaengule) vastab tõele. Tuginedes oma katsete faktidele, vaatas ta üle ja järjekorrastas õigesti keemiliste elementide perioodilisussüsteemi [[alumiinium]]ist kuni [[kuld|kullani]]. Enne Moseley edukat eksperimenti reastati keemiliste elementide aatomid vastavalt nende massile, mis põhjustas ka mõningaid eksitusi elementide järjekorras. Moseley saadud graafik elementide kohta ei jätnud võimalust teisitimõtlemiseks - keemiliste elementide järjekord tugineb prootonite arvule aatomis. See on ka kaasaegse vaate aluseks. Moseley hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimeses Maailmasõjas]] 1915 aastal. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 24. märts 2018, kell 18:38
| Henry Moseley | |
|---|---|
 Henry Moseley (1910) Trinity - Balliol laboratooriumis, Oxfordi ülikoolis. | |
| Sündinud |
23. november 1887 Weymouth Suurbritannia |
| Surnud |
10. august 1915 (27-aastaselt) Gallipoli, Türgi |
| Rahvus | inglane |
| Alma mater |
Oxfordi Ülikool Manchesteri Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad |
Füüsika Keemia |
| Tuntumad tööd |
Moseley seadus Aatomnumber |
Henry Gwyn Jeffreys Moseley (23. november 1887 – 10. august 1915) oli inglise füüsik. Ta avastas seaduspärasuse, mis on nimetatud tema nime järgi – Moseley seaduse. Seadus on katseliselt saadud andmete üldistus. Keemiliste elementide röntgenikiirguse spektrite lainepikkused on kindlas matemaatilises reas, kasvades perioodilisussüsteemi numbrilises järjekorras.
Moseley oli tuttav tolleaegsete Ernest Rutherfordi ja Niels Bohri oletustega aatomi struktuuri kohta. Ta otsustas oma katsetega neid kontrollida. 1913. aastal röntgenstruktuurianalüüsil saadud elementide spektreid uurides leidis ta, et Antonius van den Broeki 1911. aastal välja pakutud hüpotees (perioodilisustabeli keemilise elemendi järjekorranumber, aatomnumber Z vastab üksüheselt aatomituuma positiivseks nimetatud elektrilaengule) vastab tõele. Tuginedes oma katsete faktidele, vaatas ta üle ja järjekorrastas õigesti keemiliste elementide perioodilisussüsteemi alumiiniumist kuni kullani. Enne Moseley edukat eksperimenti reastati keemiliste elementide aatomid vastavalt nende massile, mis põhjustas ka mõningaid eksitusi elementide järjekorras. Moseley saadud graafik elementide kohta ei jätnud võimalust teisitimõtlemiseks - keemiliste elementide järjekord tugineb prootonite arvule aatomis. See on ka kaasaegse vaate aluseks. Moseley hukkus Esimeses Maailmasõjas 1915 aastal.