Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
==Protsessorid ja südamikud== |
==Protsessorid ja südamikud== |
||
Varem nimetati protsessoriks nii komponenti ([[kivi (elektroonika)|kivi]] |
Varem nimetati protsessoriks nii komponenti ([[kivi (elektroonika)|kivi]] [[plast]][[kiibikorpus|korpus]]es, mis pistetakse jalgadega [[protsessori pesa|protsessori pessa]]), kui ka andmeid töötlevat [[aritmeetika-loogikaseade]]t. Tänapäeval on aga paljudel [[protsessorikiip]]idel mitu nn [[protsessorisüdamik]]ku, kusjuures iga südamik on suuresti omaette aritmeetika-loogikaseade. Protsessori all mõistetakse protsessori all tavaliselt komponenti, andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet nimetatakse tavaliselt südamikuks ehk protsessorisüdamikuks. |
||
==Tööpõhimõte== |
==Tööpõhimõte== |
||
Redaktsioon: 11. detsember 2017, kell 02:13
|
See artikkel räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskseadet |
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 |
Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinakäske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest[1]. Protsessor sooritab tehteid andmetega, mis on saadud väljastpoolt, tavaliselt mälust.
Protsessoriks nimetatakse sageli keskseadet, kuid arvutisüsteemis, eriti süsteemikiibil, on tavaliselt peale keskseadme ka spetsialiseeritud protsessoreid. Kõige tuntumad protsessorid ongi keskseadmed, mis täidavad arvutites käske. Kõige levinumad protsessorid on mikrokontrollerid manussüsteemides (näiteks pesumasinates, piletiautomaatides, DVD-mängijates ja nutitelefonides).
Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks[2].
Protsessorid ja südamikud
Varem nimetati protsessoriks nii komponenti (kivi plastkorpuses, mis pistetakse jalgadega protsessori pessa), kui ka andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet. Tänapäeval on aga paljudel protsessorikiipidel mitu nn protsessorisüdamikku, kusjuures iga südamik on suuresti omaette aritmeetika-loogikaseade. Protsessori all mõistetakse protsessori all tavaliselt komponenti, andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet nimetatakse tavaliselt südamikuks ehk protsessorisüdamikuks.
Tööpõhimõte
Masinakäsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poolt dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Et keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte. on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Kui käsk on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, hakatakse samal ajal järgmist käsku juba dekodeerima.
Protsessorite liike
- Keskprotsessor (CPU)
- Kui see on konstrueeritud von Neumanni arhitektuuri järgi, koosneb see vähemalt juhtplokist (CU), aritmeetika-loogikaplokist (ALU) ja registritest.
- Mikroprotsessor, keskprotsessor tavaliselt ühel ränikiibil.
- Graafikaprotsessor (GPU/VPU), visualiseerib ja renderdab 2D- ja 3D-pilti.
- Signaaliprotsessor (DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaalitöötlusega.
- Võrguprotsessor, tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
- Heliprotsessor, kasutatakse helistuudiotes ja raadiojaamades.