Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 11. detsember 2017, kell 02:03

See artikkel räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskseadet

Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinakäske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest^[1]. Protsessor sooritab tehteid andmetega, mis on saadud väljastpoolt, tavaliselt mälust.

Protsessoriks nimetatakse sageli keskseadet, kuid arvutisüsteemis, eriti süsteemikiibil, on tavaliselt peale keskseadme ka spetsialiseeritud protsessoreid. Kõige tuntumad protsessorid ongi keskseadmed, mis täidavad arvutites käske. Kõige levinumad protsessorid on mikrokontrollerid manussüsteemides (näiteks pesumasinates, piletiautomaatides, DVD-mängijates ja nutitelefonides).

Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks^[2].

Protsessorid ja südamikud

Varem nimetati protsessoriks nii komponenti (kivi plastkorpuses, mis pistetakse [[protsessori pesa|protsessori pessa), kui ka andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet. Tänapäeval on aga paljudel protsessorikiipidel mitu nn protsessorisüdamikku, kusjuures iga südamik on suuresti omaette aritmeetika-loogikaseade. Protsessori all mõistetakse protsessori all tavaliselt komponenti, andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet nimetatakse tavaliselt südamikuks ehk protsessorisüdamikuks. Unter dem Begriff Prozessor wird heute im Allgemeinen vorwiegend das Bauteil verstanden; ist die datenverarbeitende Logik-Einheit gemeint, wird meist vom Prozessorkern gesprochen.

Tööpõhimõte

Masinakäsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poolt dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Et keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte. on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Kui käsk on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, hakatakse samal ajal järgmist käsku juba dekodeerima.

Protsessorite liike

Keskprotsessor (CPU)
- Kui see on konstrueeritud von Neumanni arhitektuuri järgi, koosneb see vähemalt juhtplokist (CU), aritmeetika-loogikaplokist (ALU) ja registritest.
- Mikroprotsessor, keskprotsessor tavaliselt ühel ränikiibil.
Graafikaprotsessor (GPU/VPU), visualiseerib ja renderdab 2D- ja 3D-pilti.
Signaaliprotsessor (DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaalitöötlusega.
Võrguprotsessor, tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
Heliprotsessor, kasutatakse helistuudiotes ja raadiojaamades.

Vaata ka

Viited

↑ processor, e-teatmik
↑ processor, e-teatmik

Välislingid

[1] rocessor, e-teatmik

[2] rocessor, e-teatmik

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{See artikkel|räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti [[keskprotsessor]]it}}
+{{See artikkel|räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti [[keskseade]]t}}
 {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}
 {{keeletoimeta}}
@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 '''Protsessor''' on [[loogikaskeem]], mis [[interpreteerimine|interpreteerib]] ja [[täitmine|täidab]] [[masinakäsk]]e ning koosneb vähemalt [[käsuseade|käsuseadmest]] ja [[aritmeetika-loogikaseade|aritmeetika-loogikaseadmest]]<ref>[http://www.vallaste.ee processor], e-teatmik</ref>. Protsessor sooritab tehteid [[andmed|andmetega]], mis on saadud väljastpoolt, tavaliselt mälust.
-Protsessoriks nimetatakse sageli [[keskprotsessor]]it, kuid arvutisüsteemis, eriti [[süsteemikiip|süsteemikiibil]], on tavaliselt peale keskprotsessori ka spetsialiseeritud protsessoreid.
+Protsessoriks nimetatakse sageli [[keskseade]]t, kuid arvutisüsteemis, eriti [[süsteemikiip|süsteemikiibil]], on tavaliselt peale keskseadme ka spetsialiseeritud protsessoreid. Kõige tuntumad protsessorid ongi keskseadmed, mis täidavad arvutites käske. Kõige levinumad protsessorid on  [[mikrokontroller]]id [[manussüsteem]]ides (näiteks [[pesumasin]]ates, [[piletiautomaat]]ides, [[DVD-mängija]]tes ja [[nutitelefon]]ides).
 [[Personaalarvuti]]tes ja [[digijuhtimisega seade|digijuhtimisega seadmetes]] kasutatavaid protsessoreid nimetatakse [[protsessorikiip]]ide väikeste mõõtmete tõttu sageli [[mikroprotsessor]]iteks<ref>[http://www.vallaste.ee processor], e-teatmik</ref>.
+[[Pilt:80486dx2-large.jpg|pisi|[[Intel 80486DX2]] [[kivi]].]]
+==Protsessorid ja südamikud==
+Varem nimetati protsessoriks nii komponenti ([[kivi]] plastkorpuses, mis pistetakse [[protsessori pesa|protsessori pessa), kui ka andmeid töötlevat [[aritmeetika-loogikaseade]]t. Tänapäeval on aga paljudel [[protsessorikiip]]idel mitu nn [[protsessorisüdamik]]ku, kusjuures iga südamik on suuresti omaette aritmeetika-loogikaseade. Protsessori all mõistetakse protsessori all tavaliselt komponenti, andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet nimetatakse tavaliselt südamikuks ehk protsessorisüdamikuks.  Unter dem Begriff Prozessor wird heute im Allgemeinen vorwiegend das Bauteil verstanden; ist die datenverarbeitende Logik-Einheit gemeint, wird meist vom Prozessor''kern'' gesprochen.
 ==Tööpõhimõte==