Kiltsi mõis (Ridala): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ridala→Haapsalu
2. rida: 2. rida:
[[Pilt:Kiltsi mõis1.JPG|pisi|Kiltsi mõisa varemed]]
[[Pilt:Kiltsi mõis1.JPG|pisi|Kiltsi mõisa varemed]]
[[Pilt:Kiltsi mõis3.JPG|pisi|Kiltsi mõisa varemed]]
[[Pilt:Kiltsi mõis3.JPG|pisi|Kiltsi mõisa varemed]]
'''Kiltsi''' või '''Valgevälja mõis''' (saksa ''Weissenfeld'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne maakond]]a [[Ridala vald|Ridala valla]] territooriumile.<ref name="Kiltsi"/>
'''Kiltsi''' või '''Valgevälja mõis''' (saksa ''Weissenfeld'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne maakond]]a [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linna]] territooriumile.<ref name="Kiltsi"/>


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 7. november 2017, kell 14:12

Kiltsi mõisa peaportaal
Kiltsi mõisa varemed
Kiltsi mõisa varemed

Kiltsi või Valgevälja mõis (saksa Weissenfeld) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne maakonda Haapsalu linna territooriumile.[1]

Ajalugu

Kiltsi mõisa on esmakordselt mainitud 1323. aastal Alba Curia nime all. 16. sajandil kuulus mõis Gilsenitele, kelle järgi sai Kiltsi ka oma eestikeelse nime.[1]

1871. aastal omandas mõisa Karl von Hunnius. Hunniustele kuulus mõisasüda 1939. aastani.[1]

Mõisakompleks

Tõenäoliselt 14.15. sajandil rajati mõisakeskusse Kiltsi vasallilinnus, mis sai tõenäoliselt Liivi sõjas kannatada. 17. sajandi alguses ehitati linnus ümber renessanss-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone keskaegse mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali. Lõvimaskarooniga kaunistatud peaportaal asus hoone fassaadil, kaks väiksemat siseportaali asusid vestibüüli külgseintes.[1]

18. sajandil lisati peahoonele pikad ühekorruselised tiibhooned.[1]

Teise maailmasõja järel kuulus mõisakompleks Nõukogude sõjaväele. 1993. aasta tulekahju järel jäi peahoone varemeisse, külgtiivad olid seda olnud juba varem. 20012002 toimusid hoone tagaküljel suured varingud. 2000. aastal purustasid vandaalid peaportaali lõvimaskarooni ning 2002 murti välja ja varastati külgportaalid.[1]

Mõisa kõrvalhoonetest on mõned säilinud ümberehitatud kujul.[1]

Viited

Välislingid