Erinevus lehekülje "Maamme" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 25 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
P
Rootsikeelsed sõnad põhinevad [[Johan Ludvig Runeberg]]i 1846. aasta luuletusel "Vårt land".
 
Ametliku soomesoomekeelse tõlke autoriks peetakse [[Paavo Cajander]]i ([[1889]]), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge [[Julius Krohn]]i töörühma tõlkel ([[1867]]).<ref>{{netiviide |Autor=Pekka Linnainen |Pealkiri=Suomenkielisen Maamme-laulun riemujuhla lähestyy |Keel=fi |Väljaanne=Uusi Suomi |Aeg=13.05.2015 |URL=http://pekkalinnainen.vapaavuoro.uusisuomi.fi/kulttuuri/195104-suomenkielisen-maamme-laulun-riemujuhla-lahestyy-vai-lahestyyko }}</ref> Erinevus on ainult esimese salmi ühes sõnas: algupärase ''pohjainen'' asemel lauldakse tänapäeval ''pohjoinen''. Algupärast sõna kasutas veel ka Cajander 1889. aasta tõlkes. Laulu esitati esimest korda [[13. mai]]l 1848 [[Helsingi]]s. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis.
 
Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm.
Kuni Soome iseseisvumiseni [[1917]]. aastal, mil laulu hakati seostama ainult Soomega, lauldi Paciuse laulu Runebergi sõnadega sageli teisteski [[Põhjamaad]]es: [[Rootsi]]s, [[Norra]]s ja [[Taani]]s. Laulu originaaltekstis ei nimetata Soomet, välja arvatud 4. ja 10. salmis, mida harva lauldakse. Laulus räägitakse lihtsalt põhjamaast, üksnes soomekeelne tekst nimetab juba esimeses reas Soomet. Sellepärast on laulu sisu, eriti rootsi keeles, märkimisväärselt sarnane [[Rootsi hümn]]i ja [[Norra hümn]]iga.
 
[[Eesti hümn]]il "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning [[liivlaste hümn]]il "Min izāmō, min sindimō" on sama muusika, mis Soome hümnil. Erinevus seisneb selles, et Soome hümnil korratakse kaht viimast rida, Eesti hümnil seda ei tehta.
 
Sarnasuse tõttu paljudelepaljude teisteleteiste hümnidelehümnidega on tehtud ettepanek võtta uueks Soome hümniks [[Jean Sibelius]]e "[[Finlandia]]", millele on soomekeelsed sõnad kirjutanud [[Veikko Antero Koskenniemi]] ja rootsikeelsed sõnad [[Joel Rundt]]. On ka neid, kes peavad "Finlandiat" lihtsalt muusikalises mõttes kenamaks, aga kriitikud ütlevad, et seda on raske laulda. "Finlandia" on olnud juba kasutusel endise [[Biafra]] hümnina.
 
==Sõnad==

Navigeerimismenüü