Lastekirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. august 2017, kell 18:18

Lastekirjanduseks (ka: laste- ja noorsookirjandus) kõige laiemas tähenduses peetakse laste loetavat ja/või lastele mõeldud lugemisvara. Lastekirjandus hõlmab ühtviisi neid raamatuid, mille lapsed ise on omaks võtnud, kui ka neid raamatuid, mis on lastele kirjutatud või lastele sobivaks hinnatud mõne autoriteedi (literaadid, õpetajad, kirjastajad, lapsevanemad jne) poolt.

Üldiseloomustus

Lastekirjandust on üritatud määratleda kui spetsiaalselt laste jaoks loodud kirjandust, ent tihti on kirjaniku poolt algselt täiskasvanuile kirjutatud teosed saanud populaarseks hoopis lasteraamatuina (Mark Twaini "Prints ja kerjus", "Huckleberry Finn"). Samuti võib tuua vastupidiseid näiteid, kus lastele kirjutatud teos leiab suurema lugejaskonna täiskasvanute näol. Palju on teoseid, millest nii lastel kui täiskasvanuil on lugeda oma lugu (Antoine de Saint-Exupéry "Väike prints"). Sellised piiripealsed juhtumid teevad lastekirjandusest väga rikka nähtuse, ent ei tee lihtsamaks lastekirjanduse piiritlemist kirjanduses.

Oluliseks eripäraks lastekirjanduses on teksti ja pildi sümbioos, mistõttu on võrdselt tähtsad nii kirjaniku- kui ka kunstnikutöö. Tihti on lasteraamatus pilti rohkem kui kirjandust. Ka esimene teadaolev spetsiaalselt lastele loodud raamat on pigem pildiraamat – 1658. aastal ilmus "Orbis Pictus", tšehhi haritlase Jan Ámos Komenský pildiatlas lastele.

Spetsiaalselt lastele mõeldud lastekirjanduse põhiline eripära on lugeja ea eripära arvestamine (adressaaditunnetus).

Kirjandussotsioloog Hannes Hüttner on öelnud, et lastekirjandus oli kaua aega pedagoogiline provintsikirjandus (Hüttner 1979:97).

Lastekirjanduse klassifikatsioon

Nii lastekirjandust kui ka selle lugejaskonda on püütud ealiste huvide ja retseptsiooni seisukohalt klassifitseerida. Eristatud on väikelapse kirjandust, koolieeliku kirjandust, noorema kooliea kirjandust, keskmise kooliea kirjandust ning vanema kooliea kirjandust.

Vaata ka

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Lastekirjanduseks''' (ka: ''laste- ja noorsookirjandus'') kõige laiemas tähenduses peetakse [[laps|laste]] poolt loetavat ja/või lastele mõeldud lugemisvara. Lastekirjandus hõlmab ühtviisi neid [[raamat]]uid, mille lapsed ise on omaks võtnud kui ka neid raamatuid, mis on lastele kirjutatud või lastele sobivaks hinnatud mingi [[autoriteet|autoriteedi]] ([[literaat|literaadid]], [[õpetaja]]d, [[kirjastus|kirjastajad]], [[lapsevanemad]] jne) poolt.
+'''Lastekirjanduseks''' (ka: ''laste- ja noorsookirjandus'') kõige laiemas tähenduses peetakse [[laps|laste]] loetavat ja/või lastele mõeldud lugemisvara. Lastekirjandus hõlmab ühtviisi neid [[raamat]]uid, mille lapsed ise on omaks võtnud, kui ka neid raamatuid, mis on lastele kirjutatud või lastele sobivaks hinnatud mõne [[autoriteet|autoriteedi]] ([[literaat|literaadid]], [[õpetaja]]d, [[kirjastus|kirjastajad]], [[lapsevanemad]] jne) poolt.
 ==Üldiseloomustus==
 Lastekirjandust on üritatud määratleda kui spetsiaalselt laste jaoks loodud kirjandust, ent tihti on [[kirjanik]]u poolt algselt [[täiskasvanu]]ile kirjutatud [[teos]]ed saanud populaarseks hoopis lasteraamatuina ([[Mark Twain]]i "[[Prints ja kerjus]]", "[[Huckleberry Finn]]"). Samuti võib tuua vastupidiseid näiteid, kus lastele kirjutatud teos leiab suurema lugejaskonna täiskasvanute näol. Palju on teoseid, millest nii lastel kui täiskasvanuil on lugeda oma lugu ([[Antoine de Saint-Exupéry]] "[[Väike prints]]"). Sellised piiripealsed juhtumid teevad lastekirjandusest väga rikka nähtuse, ent ei tee lihtsamaks lastekirjanduse piiritlemist kirjanduses.
-Oluliseks eripäraks lastekirjanduses on [[tekst]]i ja [[pilt|pildi]] [[sümbioos]], mistõttu on võrdselt tähtsad nii kirjaniku- kui [[kunstnik|kunstnikutöö]]. Tihti on lasteraamatus pilti rohkem kui kirjandust. Ka esimene teadaolev spetsiaalselt lastele loodud raamat on pigem [[pildiraamat]] &mdash; [[1658]]. aastal ilmus "[[Orbis Pictus]]", [[tšehhi]] haritlase [[Jan Ámos Komenský]] pildiatlas lastele.
+Oluliseks eripäraks lastekirjanduses on [[tekst]]i ja [[pilt|pildi]] [[sümbioos]], mistõttu on võrdselt tähtsad nii kirjaniku- kui ka [[kunstnik|kunstnikutöö]]. Tihti on lasteraamatus pilti rohkem kui kirjandust. Ka esimene teadaolev spetsiaalselt lastele loodud raamat on pigem [[pildiraamat]] – [[1658]]. aastal ilmus "[[Orbis Pictus]]", [[tšehhi]] haritlase [[Jan Ámos Komenský]] pildiatlas lastele.
 Spetsiaalselt lastele mõeldud lastekirjanduse põhiline eripära on lugeja ea eripära arvestamine ([[adressaaditunnetus]]).
@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 ==Välislingid==
-* [[Enn Murdmaa]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=741 Noorsoo- ja lastekirjanduse põhinõudeid], [[Kasvatus_(ajakiri)|Kasvatus]] [[1935]], nr.2,3
+* [[Enn Murdmaa]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=741 Noorsoo- ja lastekirjanduse põhinõudeid], [[Kasvatus_(ajakiri)|Kasvatus]] [[1935]], nr 2, 3
 *[http://www.eltk.ee Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus]
-*[http://www.ibby.org IBBY kodulehekülg]
+*[http://www.ibby.org IBBY koduleht]
 [[Kategooria:Lastekirjandus| ]]