Sadam: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Tallin 09.JPG|pisi|Tallinna Vanasadam |
[[Pilt:Tallin 09.JPG|pisi|Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam]] |
||
[[Pilt:Noblessner.jpg|pisi|Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas]] |
[[Pilt:Noblessner.jpg|pisi|Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas]] |
||
[[Pilt:Ports.png|parem|pisi|400px| Maailma suuremaid sadamaid]] |
[[Pilt:Ports.png|parem|pisi|400px| Maailma suuremaid sadamaid]] |
Redaktsioon: 27. mai 2017, kell 13:50
Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Eristatakse reisi-, kauba-, kala-, sõja- ja väikesadamaid.
Asukoht ja rajatised
Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad (laht, fjord, jõe suue). Vajaduse korral ehitatakse kaitseehitised (muulid, lainemurdjad).
Sadamarajatiste hulka kuuluvad kaid, muulid, kraanad, slipid, reisi- ja kaubaterminalid. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka meremärke või navigastioonimärke.
Töökorraldus
Sadama tööd korraldab tavaliselt sadamakapten. Lisaks on toimivas ja teenuseid osutavas sadamas tavaliselt sadama korrapidaja või sadamavaht, kes annab loa veesõidukitele veealale sisenemiseks, väljumiseks ning muudeks manöövriteks või tegevusteks. Suuremates sadamates on tavaliselt oma teenindav abilaevastik nagu näiteks vedurlaevad, puksiirid, lootsilaevad, laevakütuse tankerid, reostustõrjelaevad.
Eestis on toimival sadamal sadamapass. Eesti oludes on tähtis sadama talvine jäävaba olek.
Läänemere-äärsete sadamate omanikud ja kasutajad on kohustatud merereostuse vältimiseks järgima HELCOM-i ja MARPOL-i kokkuleppeid ja nõudeid.
Vaata ka
Välislingid
- Sadamaseadus
- Riikliku sadamaregistri pidamise põhimäärus Riikliku sadamaregistri pidamise põhimäärus @ eRT
- Veeseadus (Kehtiv alates 1. jaanuarist 2008) @ eRT
- Sadamate seadus (RT 1937, 84, 695)