Sadam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Tallin 09.JPG|pisi|Tallinna Vanasadam - Eesti suurim ja tuntuim reisisadam]]
[[Pilt:Tallin 09.JPG|pisi|Tallinna Vanasadam Eesti suurim ja tuntuim reisisadam]]
[[Pilt:Noblessner.jpg|pisi|Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas]]
[[Pilt:Noblessner.jpg|pisi|Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas]]
[[Pilt:Ports.png|parem|pisi|400px| Maailma suuremaid sadamaid]]
[[Pilt:Ports.png|parem|pisi|400px| Maailma suuremaid sadamaid]]

Redaktsioon: 27. mai 2017, kell 13:50

Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam
Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas
Maailma suuremaid sadamaid

Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.

Eristatakse reisi-, kauba-, kala-, sõja- ja väikesadamaid.

Asukoht ja rajatised

Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad (laht, fjord, jõe suue). Vajaduse korral ehitatakse kaitseehitised (muulid, lainemurdjad).

Sadamarajatiste hulka kuuluvad kaid, muulid, kraanad, slipid, reisi- ja kaubaterminalid. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka meremärke või navigastioonimärke.

Töökorraldus

Sadama tööd korraldab tavaliselt sadamakapten. Lisaks on toimivas ja teenuseid osutavas sadamas tavaliselt sadama korrapidaja või sadamavaht, kes annab loa veesõidukitele veealale sisenemiseks, väljumiseks ning muudeks manöövriteks või tegevusteks. Suuremates sadamates on tavaliselt oma teenindav abilaevastik nagu näiteks vedurlaevad, puksiirid, lootsilaevad, laevakütuse tankerid, reostustõrjelaevad.

Eestis on toimival sadamal sadamapass. Eesti oludes on tähtis sadama talvine jäävaba olek.

Läänemere-äärsete sadamate omanikud ja kasutajad on kohustatud merereostuse vältimiseks järgima HELCOM-i ja MARPOL-i kokkuleppeid ja nõudeid.

Vaata ka

Välislingid