Galileo (kosmosesond): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
Resümee puudub
48. rida: 48. rida:
JPL hakkas missiooniga tegelema 1977. aastal, mil [[Voyageri programm|Voyagere]] valmistati ette stardiks. Esialgu pidi sondi orbiidile viima [[kosmosesüstik Columbia]], missiooni [[STS-23]] raames ja stardi toimumise ajaks oli plaanitud jaanuar 1982, kuid kosmosesüstikutega tekkinud viivitused andsid sondi ehitavale meeskonnale aega juurde. Kui kosmosesüstikute lennud muutusid tavapäraseks, määrati sondi stardiajaks 1984, kuid see lükati 1985. ja seejärel 1986. aastasse. Missiooni nimi oli esialgu Jupiter Orbiter Probe, kuid 1978. aastal sai sondi nimeks Galileo.
JPL hakkas missiooniga tegelema 1977. aastal, mil [[Voyageri programm|Voyagere]] valmistati ette stardiks. Esialgu pidi sondi orbiidile viima [[kosmosesüstik Columbia]], missiooni [[STS-23]] raames ja stardi toimumise ajaks oli plaanitud jaanuar 1982, kuid kosmosesüstikutega tekkinud viivitused andsid sondi ehitavale meeskonnale aega juurde. Kui kosmosesüstikute lennud muutusid tavapäraseks, määrati sondi stardiajaks 1984, kuid see lükati 1985. ja seejärel 1986. aastasse. Missiooni nimi oli esialgu Jupiter Orbiter Probe, kuid 1978. aastal sai sondi nimeks Galileo.


Sond pidi orbiidile minema missiooniga [[STS-61-G]], mida pidi teenindama [[kosmosesüstik Atlantis]]. Orbiidil pidi sond süstiku lastiruumist eralduma ning Maa orbiidilt lahkuma, kasutades [[Inertial Upper Stage]]'i (IUS). Siiski lükkus missioon taas edasi, sest NASA peatas [[Challengeri katastroof]]i järel kõik süstikulennud. Sondi meeskond otsustas süstikulendude seisaku ajal, et Galileo kasutab Jupiteri juurde jõudmiseks möödalende planeetidest, sest selgus, et IUS on Jupiteri juurde jõudmiseks vajaliku kiiruse andmiseks liiga nõrk ja NASA keelas võimsama süsteemi kasutamise. Galileo startis 19. oktoobril 1989, missiooni [[STS-34]] raames, mida teenindas kosmosesüstik Atlantis.
Sond pidi orbiidile minema missiooniga [[STS-61-G]], mida pidi teenindama [[kosmosesüstik Atlantis]]. Orbiidil pidi sond süstiku lastiruumist eralduma ning Maa orbiidilt lahkuma, kasutades [[Inertial Upper Stage]]'i (IUS). Siiski lükkus missioon taas edasi, sest NASA peatas [[Challengeri katastroof]]i järel kõik süstikulennud. Sondi meeskond otsustas süstikulendude seisaku ajal, et Galileo kasutab Jupiteri juurde jõudmiseks möödalende planeetidest, sest selgus, et IUS on Jupiteri juurde jõudmiseks vajaliku kiiruse andmiseks liiga nõrk ja NASA keelas võimsama süsteemi kasutamise<ref name="Forgotten" /><ref name="Downfall" />. Galileo viidi kosmosesse missiooni [[STS-34]] raames, mida teenindas kosmosesüstik Atlantis ja sond lahkus süstiku lastiruumist 19. oktoobril 1989<ref name="Since" />.


{{pooleli}}
{{pooleli}}


==Viited==
==Viited==
{{viited|allikad=
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="NSSDC">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/galileo.html NSSDC:Galileo]</ref>
<ref name="NSSDC">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/galileo.html NSSDC:Galileo]</ref>
<ref name="Moons">[http://www.space.com/18632-galileo-spacecraft.html Space.com:Spacecraft Galileo: To Jupiter and Its Moons]</ref>
<ref name="Moons">[http://www.space.com/18632-galileo-spacecraft.html Space.com:Spacecraft Galileo: To Jupiter and Its Moons]</ref>
<ref name="Winding">[http://solarsystem.nasa.gov/galileo/mission/journey-cruise.cfm NASA Solar System:The Journey to Jupiter The Cruise - The Winding Road to Jupiter]</ref>
<ref name="Winding">[http://solarsystem.nasa.gov/galileo/mission/journey-cruise.cfm NASA Solar System:The Journey to Jupiter The Cruise - The Winding Road to Jupiter]</ref>
<ref name="Galileo">[http://www.jpl.nasa.gov/missions/galileo/ JPL: Mission to Jupiter - Galileo]</ref>
<ref name="Galileo">[http://www.jpl.nasa.gov/missions/galileo/ JPL: Mission to Jupiter - Galileo]</ref>
<ref name="Forgotten">[http://www.cleveland.com/science/index.ssf/2011/12/long-forgotten_shuttlecentaur.html Cleveland:Long-forgotten Shuttle/Centaur boosted Cleveland's NASA center into manned space program and controversy (video)]</ref>
<ref name="Downfall">[https://arstechnica.com/science/2015/10/dispatches-from-the-death-star-the-rise-and-fall-of-nasas-shuttle-centaur/ Ars Tehnica:A deathblow to the Death Star: The rise and fall of NASA’s Shuttle-Centaur]</ref>
<ref name="Since">[http://www.americaspace.com/2014/10/11/mission-to-jupiter-25-years-since-the-launch-of-galileo-part-1/ America Space:Mission to Jupiter: 25 Years Since the Launch of Galileo (Part 1)]</ref>
}}
}}



Redaktsioon: 25. mai 2017, kell 10:52

Galileo (kosmosesond)
Galileo Io juures. Pildil on peamine sideantenn täielikult avanenud.
Organisatsioon NASA
Missioonitüüp Jupiteri sond
Kaaslane Jupiter
Orbiiti sisenemise aeg 8. detsember 1995
Stardi aeg 18. oktoober 1989
Kanderakett Kosmosesüstik Atlantis
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni kestus 13 aastat 11 kuud
Lõpetas tegevuse 21. september 2003
COSPAR ID 1989-084B
SATCAT 20298
Mass 1884 kg (sond)
339 kg (maandur)
Võimsus 570 W (sond)

Galileo oli NASA kosmosesond, mis uuris Jupiteri ja selle kuusid. Sond nimetati Itaalia astronoomi Galileo Galilei järgi ning see koosnes sondist ja maandurist[1].

Galileo startis 18. oktoobril 1989 missiooni STS-34 pardal, mida teenindas kosmosesüstik Atlantis. Sond saabus Jupiteri orbiidile 7. detsembril 1995 ja sai esimeseks Jupiteri orbiidile jäänud tehiskaaslaseks. Galileost eraldus Jupiteri orbiidil maandur, mis planeedi atmosfääri sisenedes mõõtis esmakordselt Jupiteri atmosfääri. Sondil olid tõsised probleemid peamise sideantenniga, mis ei avanenud täielikult ning muutis sondiga suhtlemise keeruliseks[2]. Sellest hoolimata sai Galileo esimeseks asteroidist möödunud kosmosesondiks, kui see möödus 951 Gaspra'st ja samuti avastas sond esimese asteroidi kuu, Dactyli, mis leiti tiirlemas ümber 243 Ida[3]. 1994. aastal jälgis Galileo komeedi Shoemaker-Levy 9 kokkupõrget Jupiteriga.

Galileo uuris missiooni jooksul Jupiteri kuusid, atmosfääri, Ganymedest, Callistot ning Io vulkanismi. Lisaks avastas sond Jupiteri rõngad ja kaardistas planeedi magnetvälja.

Galileo missioon lõpetati 21. septembril 2003 ja sond suunati Jupiteriga kokkupõrkekursile, et vältida planeedi kuude bioloogilist saastamist[4].

Ülevaade

JPL hakkas missiooniga tegelema 1977. aastal, mil Voyagere valmistati ette stardiks. Esialgu pidi sondi orbiidile viima kosmosesüstik Columbia, missiooni STS-23 raames ja stardi toimumise ajaks oli plaanitud jaanuar 1982, kuid kosmosesüstikutega tekkinud viivitused andsid sondi ehitavale meeskonnale aega juurde. Kui kosmosesüstikute lennud muutusid tavapäraseks, määrati sondi stardiajaks 1984, kuid see lükati 1985. ja seejärel 1986. aastasse. Missiooni nimi oli esialgu Jupiter Orbiter Probe, kuid 1978. aastal sai sondi nimeks Galileo.

Sond pidi orbiidile minema missiooniga STS-61-G, mida pidi teenindama kosmosesüstik Atlantis. Orbiidil pidi sond süstiku lastiruumist eralduma ning Maa orbiidilt lahkuma, kasutades Inertial Upper Stage'i (IUS). Siiski lükkus missioon taas edasi, sest NASA peatas Challengeri katastroofi järel kõik süstikulennud. Sondi meeskond otsustas süstikulendude seisaku ajal, et Galileo kasutab Jupiteri juurde jõudmiseks möödalende planeetidest, sest selgus, et IUS on Jupiteri juurde jõudmiseks vajaliku kiiruse andmiseks liiga nõrk ja NASA keelas võimsama süsteemi kasutamise[5][6]. Galileo viidi kosmosesse missiooni STS-34 raames, mida teenindas kosmosesüstik Atlantis ja sond lahkus süstiku lastiruumist 19. oktoobril 1989[7].

Viited