Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
17. rida: | 17. rida: | ||
Mecklenburg-Strelitzi dünastia lõppes just enne monarhia kaotamist seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seotud arengutega. Sel ajal oli vaid kaks elusolevat tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog [[Adolf Friedrich VI (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VI]] ja tema nõbu [[Carl Michael zu Mecklenburg|Carl Michael]], kes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] teenistuses, olles suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna Romanova|Jekaterina Mihhailovna]] poeg. Aastal 1914, enne sõjakuulutust Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõbu Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile [[Friedrich Franz IV (Mecklenburg)|Friedrich Franz IV]]-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovib loobuda õigustest päeida Strelitzit, kuigi kiri jõudis Friedrich Franzini alles aastal 1919 pärast Saksa monarhiate lõppu, nii ei suudetud pärimisküsimust sel ajal lahendada. |
Mecklenburg-Strelitzi dünastia lõppes just enne monarhia kaotamist seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seotud arengutega. Sel ajal oli vaid kaks elusolevat tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog [[Adolf Friedrich VI (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VI]] ja tema nõbu [[Carl Michael zu Mecklenburg|Carl Michael]], kes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] teenistuses, olles suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna Romanova|Jekaterina Mihhailovna]] poeg. Aastal 1914, enne sõjakuulutust Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõbu Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile [[Friedrich Franz IV (Mecklenburg)|Friedrich Franz IV]]-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovib loobuda õigustest päeida Strelitzit, kuigi kiri jõudis Friedrich Franzini alles aastal 1919 pärast Saksa monarhiate lõppu, nii ei suudetud pärimisküsimust sel ajal lahendada. |
||
== Võimukandjad == |
|||
===Mecklenburg-Sterlitzi suurhertsogid=== |
|||
*1815–1816 [[Karl II]] |
|||
*1816–1860 [[Georg]] |
|||
*1860–1904 [[Friedrich Wilhelm]] |
|||
*1904–1914 [[Adolf Friedrich V]] |
|||
*1914–1918 [[Adolf Friedrich VI]] |
|||
*1918 [[Friedrich Franz IV]] (regent) |
|||
===Mecklenburg-Sterlitzi suurhertsogkonna riigiministrid=== |
|||
*17....–1816 [[Christoph Albrecht von Kamptz]] |
|||
*1810–1827 [[Carl von Pentz]] |
|||
*1810–1836 [[August von Oertzen]] |
|||
*1827–1848 [[Otto von Dewitz]] |
|||
*1848–1850 ''Vakantne'' |
|||
*1850–1861 [[Wilhelm von Bernstorff]] |
|||
*1862–1868 [[Bernhard von Bülow]] |
|||
*1868–1872 [[Wilhelm von Hammerstein-Loxten]] |
|||
*1872–1885 [[Carl Piper]] |
|||
*1885–1907 [[Friedrich von Dewitz]] |
|||
*1908–1918 [[Heinrich Bossart]] |
|||
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]] |
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]] |
Redaktsioon: 15. detsember 2016, kell 03:02
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2015) |
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond (saksa GroßHerzogtum Mecklenburg-Strelitz) koosnes kahest eraldi osast, Neustrelitz Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnast idas ja Ratzeburgi vürstkond läänes. Esimest ümbritsesid Schwerin, Pommeri ja Brandenburg, teist Schwerin, Lauenburg ja vabalinn Lübecki territoorium.
Ajalugu
Mecklenburg-Strelitz võttis omaks Mecklenburg-Schwerini sõsarhertsogkonna põhiseaduse septembris 1755. Aastal 1806 säästeti seda Prantsuse keisririigi okupatsiooninuhtlusest tänu Baieri kuninga Maximilian I Josephi eestkostele; aastal 1808 ühines suurhertsog Karl II Reini Liiduga, kuid lahkus sellest aastal 1813, et liituda Napoleoni-vastase liiduga. Ta liitus aastal 1815 Viini kongressil loodud Saksa Liiduga, mis oli Saksa-Rooma riigi järglane, ja sai suurhertsogi tiitli.
Aastal 1866 ühines suurhertsogkond Põhja-Saksa Liiduga ja Tolliliiduga, ja sattus Preisi kuningriigi mõju alla, mis Austria-Preisi sõjas sai abi Mecklenburg-Strelitzi sõdurite näol. Ka Prantsuse-Preisi sõjas sai Preisi kuningriik Mecklenburg-Strelitzilt kasulikku abi. Aastal 1871 sai suurhertsogkonnast Saksa keisririigi osariik. Mecklenburg-Strelitz saatis ühe liikme Riigipäevale. Siiski kandis suurhertsog ikka veel Vendide vürsti tiitlit ja hertsogkonna valitsemine jäi vanamoodseks. Taas kasvas kihutustegevus demokratlikuma põhiseaduse eest ja Saksa Riigipäev toetas seda liikumist vähesel määral. Aastal 1904 sai Adolf Friedrich V, suurhertsog Friedrich Wilhelmi poeg, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiks. Aastal 1907 lubas suurhertsog hertsogkonna alamatele põhiseadust, kuid see kohtas vastuseisu aadlilt. Hertsogkond omas feodaalset valitsust, suurhertsogid teostasid absoluutset võimu oma ministrite kaudu, koos iganenud tüüpi Maapäevaga, mis esindas sotsiaalseid klasse, pidas see igal aastal lühikese istungi ja muul ajal asendas seda rüütliseisuse esindajatest (saksa Rittergüter) komitee, tuntud kui Ritterschaft, ja Landschaft, mis koosnes valitud linnade bürgermeistritest.
Tagajärjed
Mecklenburg-Strelitzi dünastia lõppes just enne monarhia kaotamist seoses Esimese maailmasõjaga seotud arengutega. Sel ajal oli vaid kaks elusolevat tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog Adolf Friedrich VI ja tema nõbu Carl Michael, kes oli Venemaa teenistuses, olles suurvürstinna Jekaterina Mihhailovna poeg. Aastal 1914, enne sõjakuulutust Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõbu Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile Friedrich Franz IV-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovib loobuda õigustest päeida Strelitzit, kuigi kiri jõudis Friedrich Franzini alles aastal 1919 pärast Saksa monarhiate lõppu, nii ei suudetud pärimisküsimust sel ajal lahendada.
Võimukandjad
Mecklenburg-Sterlitzi suurhertsogid
- 1815–1816 Karl II
- 1816–1860 Georg
- 1860–1904 Friedrich Wilhelm
- 1904–1914 Adolf Friedrich V
- 1914–1918 Adolf Friedrich VI
- 1918 Friedrich Franz IV (regent)
Mecklenburg-Sterlitzi suurhertsogkonna riigiministrid
- 17....–1816 Christoph Albrecht von Kamptz
- 1810–1827 Carl von Pentz
- 1810–1836 August von Oertzen
- 1827–1848 Otto von Dewitz
- 1848–1850 Vakantne
- 1850–1861 Wilhelm von Bernstorff
- 1862–1868 Bernhard von Bülow
- 1868–1872 Wilhelm von Hammerstein-Loxten
- 1872–1885 Carl Piper
- 1885–1907 Friedrich von Dewitz
- 1908–1918 Heinrich Bossart