Päästepaat: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 21. november 2016, kell 21:17

Tühi Estonia päästepaat peale laeva uppumist.

Päästepaat on uppumise või muu ohuolukorra puhul inimeste päästmiseks ette nähtud uppumatu paat või mootorpaat.

Valmisolekus päästepaat võib paikneda veesõiduki pardal või sadamas (samuti kaldal) sõltuvalt kasutuspõhimõttest.

Laevadel

Päästepaate on laevadele paigutatud juba aastasadu, kuid alles suuremate ja ohviterikkamate laevahukkude järel hakati nende piisavale arvule ja mahutavusele seadma järjest konkreetsemaid nõudeid.

Mereohutuse tagamiseks on tänapäeval suuremate veesõidukite pardale vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile SOLAS^[viide?] paigutatud piisaval hulgal päästepaate, et laeva ohtu sattumisel oleks reisijatel ja meeskonnaliikmetel võimalik päästepaatide abil veesõiduki pardalt evakueeruda. Laeva päästepaadid mahutavad tavaliselt 12–150 inimest, neis on alaline magevee- ja toiduainevaru, samuti esmaabi- ja signaalvahendid. Tänapäeval on päästepaate osaliselt asendatud ka päästeparvedega. Kaubalaevadel on tänapäeval enamasti ülatekilt vette langevad kaetud päästepaadid, reisilaevadel taavetite abil piki parrast alla vette langetatavad.

Suurematel reisilaevadel aga peab olema kiire valvepaat, mida on võimalik laeva liikudes veesata. See on tavaliselt kiire mootorpaat, mida kasutatakse üle parda kukkunud inimeste päästmiseks.

Kaldal

Alates 19. sajandist laialt levinud merepäästejaamad kasutasid merekindlaid aeru-päästepaate, mis olid võimelised iga ilmaga sõitma ja mille abil sai ohtu sattunud veesõidukitelt inimesi päästa. Erinevate merepäästevahendite levik 20. sajandil, laevadel endil paiknevad päästepaadid ja veesõidukite areng on aga merepäästejaamade tähtsust mõnevõrra vähendanud.

Tänapäeval kasutatakse kaldalt lähtuvas merepäästeteenistuses aerupaatide asemel kiirekäigulisi merekindlaid mootorpaate ja kaatreid, mida hoitakse kas vees või hõlpsalt veesatavatena slipil.

Vaata ka

Viited

Meresõiduohutuse seadus (MOS)
Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974)

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:Brosen lifeboats scandinavia.jpg|pisi|250px|Päästepaadid laeva pardal]]
 [[Pilt:MSEstonia4.jpg|pisi|250px|Tühi [[Estonia (laev)|Estonia]] päästepaat peale laeva uppumist.]]
-'''Päästepaat''' on uppumise või muu ohuolukorra puhul inimeste päästmiseks ette nähtud [[Uppumatus|uppumatu]] [[paat]]([[veesõiduk]]).
+'''Päästepaat''' on uppumise või muu ohuolukorra puhul inimeste päästmiseks ette nähtud [[Uppumatus|uppumatu]] [[paat]] või [[mootorpaat]].
+Valmisolekus päästepaat võib paikneda veesõiduki pardal või sadamas (samuti kaldal) sõltuvalt kasutuspõhimõttest.
 ==Laevadel==
+Päästepaate on laevadele paigutatud juba aastasadu, kuid alles suuremate ja ohviterikkamate laevahukkude järel hakati nende piisavale arvule ja mahutavusele seadma järjest konkreetsemaid nõudeid.
-Mereohutuse tagamiseks on suuremate veesõidukite pardale on vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile [[SOLAS]]{{lisa viide}} paigutatud piisaval hulgal päästepaate, et laeva ohtu sattumisel oleks reisijatel ja meeskonnaliikmetel võimalik päästepaatide abil [[veesõiduk]]i pardalt evakueeruda. Laeva päästepaadid mahutavad tavaliselt 12–150 inimest, neis on alaline [[Magevesi|magevee]]- ja toiduainevaru, samuti [[esmaabi]]- ja [[signaal]]vahendid.
+Mereohutuse tagamiseks on tänapäeval suuremate veesõidukite pardale vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile [[SOLAS]]{{lisa viide}} paigutatud piisaval hulgal päästepaate, et laeva ohtu sattumisel oleks reisijatel ja meeskonnaliikmetel võimalik päästepaatide abil [[veesõiduk]]i pardalt evakueeruda. Laeva päästepaadid mahutavad tavaliselt 12–150 inimest, neis on alaline [[Magevesi|magevee]]- ja toiduainevaru, samuti [[esmaabi]]- ja [[signaal]]vahendid. Tänapäeval on päästepaate osaliselt asendatud ka [[päästeparv]]edega. [[Kaubalaev]]adel on tänapäeval enamasti ülatekilt vette langevad kaetud päästepaadid, [[reisilaev]]adel taavetite abil piki parrast alla vette langetatavad.
-Kaubalaevadel on enamasti ülatekilt vette langevad kaetud päästepaadid. Suurematel [[reisilaev]]adel aga peab olema kiire [[valvepaat]], mida on võimalik laeva liikudes veesata. See on tavaliselt kiire mootorpaat, mida kasutatakse üle parda kukkunud inimeste päästmiseks.
+Suurematel [[reisilaev]]adel aga peab olema kiire [[valvepaat]], mida on võimalik laeva liikudes veesata. See on tavaliselt kiire mootorpaat, mida kasutatakse üle parda kukkunud inimeste päästmiseks.
 ==Kaldal==
-Alates 19. sajandist laialt levinud [[merepäästejaam]]ad kasutasid samuti merekindlaid päästepaate, mis olid võimelised iga ilmaga sõitma ja mille abil sai ohtu sattunud veesõidukitelt inimesi päästa. Erinevate merepäästevahendite levik 20. sajandil, laevadel endil paiknevad päästepaadid ja veesõidukite areng on aga merepäästejäämade tähtsust vähendanud. Aerupaatide asemel kasutatakse nüüd merepäästes kiirekäigulisi [[mootorpaat]]e ja laevu.
+Alates 19. sajandist laialt levinud [[merepäästejaam]]ad kasutasid merekindlaid aeru-päästepaate, mis olid võimelised iga ilmaga sõitma ja mille abil sai ohtu sattunud veesõidukitelt inimesi päästa. Erinevate merepäästevahendite levik 20. sajandil, laevadel endil paiknevad päästepaadid ja veesõidukite areng on aga merepäästejaamade tähtsust mõnevõrra vähendanud.
+Tänapäeval kasutatakse kaldalt lähtuvas merepäästeteenistuses aerupaatide asemel kiirekäigulisi merekindlaid [[mootorpaat]]e ja kaatreid, mida hoitakse kas vees või hõlpsalt veesatavatena slipil.
 == Vaata ka ==