Sadam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
8. rida: 8. rida:


== Asukoht ja rajatised ==
== Asukoht ja rajatised ==
Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad ([[laht]], [[fjord]], [[jõgi|jõe]] [[suue]]). Vajadusel ehitatakse kaitseehitised ([[muul]]id, [[lainemurdja]]d).
Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad ([[laht]], [[fjord]], [[jõgi|jõe]] [[suue]]). Vajaduse korral ehitatakse kaitseehitised ([[muul]]id, [[lainemurdja]]d).


[[Sadamarajatis]]te hulka kuuluvad [[kai]]d, [[muul]]id, [[kraana]]d, [[Veeskamise kaldtee|slipid]], reisi- ja [[kaubaterminal]]id. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka [[meremärk]]e või navigastioonimärke.
[[Sadamarajatis]]te hulka kuuluvad [[kai]]d, [[muul]]id, [[kraana]]d, [[Veeskamise kaldtee|slipid]], reisi- ja [[kaubaterminal]]id. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka [[meremärk]]e või navigastioonimärke.

Redaktsioon: 3. november 2016, kell 22:46

Tallinna Vanasadam - Eesti suurim ja tuntuim reisisadam
Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas
Maailma suuremaid sadamaid

Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.

Eristatakse reisi-, kauba-, kala-, sõja- ja väikesadamaid.

Asukoht ja rajatised

Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad (laht, fjord, jõe suue). Vajaduse korral ehitatakse kaitseehitised (muulid, lainemurdjad).

Sadamarajatiste hulka kuuluvad kaid, muulid, kraanad, slipid, reisi- ja kaubaterminalid. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka meremärke või navigastioonimärke.

Töökorraldus

Sadama tööd korraldab tavaliselt sadamakapten. Lisaks on toimivas ja teenuseid osutavas sadamas tavaliselt sadama korrapidaja või sadamavaht, kes annab loa veesõidukitele veealale sisenemiseks, väljumiseks ning muudeks manöövriteks või tegevusteks. Suuremates sadamates on tavaliselt oma teenindav abilaevastik nagu näiteks vedurlaevad, puksiirid, lootsilaevad, laevakütuse tankerid, reostustõrjelaevad.

Eestis on toimival sadamal sadamapass. Eesti oludes on tähtis sadama talvine jäävaba olek.

Läänemere-äärsete sadamate omanikud ja kasutajad on kohustatud merereostuse vältimiseks järgima HELCOM-i ja MARPOL-i kokkuleppeid ja nõudeid.

Vaata ka

Välislingid