Aadu Lüüs: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Aadu Lüüs.jpg|pisi|Aadu Lüüs]]
[[Pilt:Aadu Lüüs.jpg|pisi|Aadu Lüüs]]


'''Aadu Lüüs''' ([[16. november]] [[1878]] [[Vana-Antsla vald]], Võrumaa – 12. veebruar 1967 [[Stockholm]]) oli eesti arstiteadlane, [[Tartu Ülikool]]i professor, esimene eesti soost lastehaiguste õppetooli juhataja.<ref name="Lastekliinik" />
'''Aadu Lüüs''' ([[16. november]] [[1878]] [[Vana-Antsla vald]], Võrumaa – [[12. veebruar]] [[1967]] [[Stockholm]]) oli eesti arstiteadlane, [[Tartu Ülikool]]i professor, esimene eesti soost lastehaiguste õppetooli juhataja.<ref name="Lastekliinik" />


== Elukäik ==
== Elukäik ==
Prof. A. Lüüs sündis Võrumaal, Vana-Antsla vallas, Lüüsi talus, kus ta vanemad olid rentnikuks.<ref name=":0">Professor A. Lüüs 60. aastane - Päewaleht, 16.11.1938</ref> Lüüs õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri eragümnaasiumis]] ja asus 1901. aastal õppima arstiteadust [[Tartu ülikool]]i, mille lõpetas 1907. aastal ''[[cum laude]]''.<ref name="EBL" /> Pärast ülikooli lõpetamist oli ta kaks aastat arstiks [[Laiuse|Laiusel]] ja [[Võru|Võrus]] ning siirdus siis [[Riia|Riiga]], kus töötas assistendina J. Armitsteadi lastehaiglas 1909 -1911. Edasi jätkus Lüüsi arstlik tegevus Tallinnas, kus ta oli ühtlasi linna vaestearstiks ja 1917. aastast alates linna tervishoiubüroo juhatajaks.<ref name=":0" />
Professor A. Lüüs sündis Võrumaal, Vana-Antsla vallas, Lüüsi talus, kus ta vanemad olid rentnikuks.<ref name=":0">Professor A. Lüüs 60. aastane - Päewaleht, 16.11.1938</ref> Lüüs õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri eragümnaasiumis]] ja asus 1901. aastal õppima arstiteadust [[Tartu ülikool]]i, mille lõpetas 1907. aastal ''[[cum laude]]''.<ref name="EBL" /> Pärast ülikooli lõpetamist oli ta kaks aastat arstiks [[Laiuse|Laiusel]] ja [[Võru|Võrus]] ning siirdus siis [[Riia|Riiga]], kus töötas assistendina J. Armitsteadi lastehaiglas 1909–1911. Edasi jätkus Lüüsi arstlik tegevus Tallinnas, kus ta oli ühtlasi linna vaestearstiks ja 1917. aastast alates linna tervishoiubüroo juhatajaks.<ref name=":0" />


1919. aasta sügisel valiti dotsendi kohustetäitjaks lastehaiguste alal Tartu Ülikooli juures ning Tartu Ülikooli lastekliiniku juhatajaks.<ref name=":0" /> Ta kaitses meditsiinidoktori kraadi 1922. aastal.<ref name="Lastekliinik" /> 1923. aastal valiti ta erakorraliseks professoriks ja 1925. aastal korraliseks professoriks. Aastatel 1931–1934 oli ta TÜ arstiteaduskonna dekaan.<ref name="EBLTK" />
1919. aasta sügisel valiti dotsendi kohustetäitjaks lastehaiguste alal Tartu Ülikooli juures ning Tartu Ülikooli lastekliiniku juhatajaks.<ref name=":0" /> Ta kaitses meditsiinidoktori kraadi 1922. aastal.<ref name="Lastekliinik" /> 1923. aastal valiti ta erakorraliseks professoriks ja 1925. aastal korraliseks professoriks. Aastatel 1931–1934 oli ta TÜ arstiteaduskonna dekaan.<ref name="EBLTK" />


1944. aastal lahkus ta [[Rootsi]]. Ta on maetud [[Skogskyrkogården|Stockholmi Metsakalmistule]]. 16. november 1967 püstitati tema hauale kujur [[Ernst Jõesaar|Ernst Jõesaare]] loodud mälestusmärk. Punakast graniidist hauakivil on pronksreljeefina peaingli figuur õnnistavate kätega. <ref>Mälestusmärk
1944. aastal lahkus ta [[Rootsi]]. Ta on maetud [[Skogskyrkogården|Stockholmi Metsakalmistule]]. 16. november 1967 püstitati tema hauale kujur [[Ernst Jõesaar|Ernst Jõesaare]] loodud mälestusmärk. Punakast graniidist hauakivil on pronksreljeefina peaingli figuur õnnistavate kätega.<ref>Mälestusmärk A. Lüüsile – Stockholms Tidningen, 18.11.1967</ref>
A. Lüüsile – Stockholms Tidningen, 18.11.1967</ref>


== Ühiskondlik tegevus ==
== Ühiskondlik tegevus ==
Peale oma teadusliku töö ülikoolis tegutses prof Lüüs mitmesugustel seltskondliku ja ühiskondliku elu aladel. Eriti viljakas oli tema tegevus emade- ja lastekaitse küsimuste viljelemisel ja arendamisel Eestis. 1932. aastast oli ta sihtasutus „Eesti Lastekaitse" juhatuse esimees.<ref name=":0" /> Aadu Lüüs oli [[Eesti Lastekaitse Ühing]]u asutajaliige ja mitme rahvusvahelise lastekaitseseltsi liige.{{lisa viide}}
Peale oma teadusliku töö ülikoolis tegutses professor Lüüs mitmesugustel seltskondliku ja ühiskondliku elu aladel. Eriti viljakas oli tema tegevus emade- ja lastekaitse küsimuste viljelemisel ja arendamisel Eestis. 1932. aastast oli ta sihtasutus „Eesti Lastekaitse" juhatuse esimees.<ref name=":0" /> Aadu Lüüs oli [[Eesti Lastekaitse Ühing]]u asutajaliige ja mitme rahvusvahelise lastekaitseseltsi liige.{{lisa viide}}


1901. aastal liitus ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga ja oli selle esimees 1906-1911. 1945. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. 1950–1960 oli ta EÜSi vanematekogu esimees.
1901. aastal liitus ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga ja oli selle esimees 1906–1911. 1945. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. 1950–1960 oli ta EÜSi vanematekogu esimees.


Ta oli muu hulgas [[Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts]]i asutaja ja pikemat aega selle esimees<ref name="EBLTK" /> . 1937. aasta veebruarist oli Lüüs ka Eesti Arstide Seltside Liidu esimees ja õdede-kooli kuratooriumi esimees kooli algaastatest peale.<ref name=":0" /> [[Arstide Koda|Arstide Koja]] liige.{{lisa viide}} Ta oli [[Eesti Arstide Selts Rootsis|Eesti Arstide Seltsi Rootsis]] liige, [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] juhatuse liige ja auliige.
Ta oli muu hulgas [[Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts]]i asutaja ja pikemat aega selle esimees<ref name="EBLTK" />. 1937. aasta veebruarist oli Lüüs ka Eesti Arstide Seltside Liidu esimees ja õdede-kooli kuratooriumi esimees kooli algaastatest peale.<ref name=":0" /> [[Arstide Koda|Arstide Koja]] liige.{{lisa viide}} Ta oli [[Eesti Arstide Selts Rootsis|Eesti Arstide Seltsi Rootsis]] liige, [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] juhatuse liige ja auliige.


Prof<ref name=":0" /> A. Lüüs on avaldanud rea teaduslikke töid, raamatuid ja artikleid, eriti lastehaiguste alalt.<ref name=":0" />
Prof<ref name=":0" /> A. Lüüs on avaldanud rea teaduslikke töid, raamatuid ja artikleid, eriti lastehaiguste alalt.<ref name=":0" />

Redaktsioon: 3. september 2016, kell 21:30

Aadu Lüüs

Aadu Lüüs (16. november 1878 Vana-Antsla vald, Võrumaa – 12. veebruar 1967 Stockholm) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor, esimene eesti soost lastehaiguste õppetooli juhataja.[1]

Elukäik

Professor A. Lüüs sündis Võrumaal, Vana-Antsla vallas, Lüüsi talus, kus ta vanemad olid rentnikuks.[2] Lüüs õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja asus 1901. aastal õppima arstiteadust Tartu ülikooli, mille lõpetas 1907. aastal cum laude.[3] Pärast ülikooli lõpetamist oli ta kaks aastat arstiks Laiusel ja Võrus ning siirdus siis Riiga, kus töötas assistendina J. Armitsteadi lastehaiglas 1909–1911. Edasi jätkus Lüüsi arstlik tegevus Tallinnas, kus ta oli ühtlasi linna vaestearstiks ja 1917. aastast alates linna tervishoiubüroo juhatajaks.[2]

1919. aasta sügisel valiti dotsendi kohustetäitjaks lastehaiguste alal Tartu Ülikooli juures ning Tartu Ülikooli lastekliiniku juhatajaks.[2] Ta kaitses meditsiinidoktori kraadi 1922. aastal.[1] 1923. aastal valiti ta erakorraliseks professoriks ja 1925. aastal korraliseks professoriks. Aastatel 1931–1934 oli ta TÜ arstiteaduskonna dekaan.[4]

1944. aastal lahkus ta Rootsi. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. 16. november 1967 püstitati tema hauale kujur Ernst Jõesaare loodud mälestusmärk. Punakast graniidist hauakivil on pronksreljeefina peaingli figuur õnnistavate kätega.[5]

Ühiskondlik tegevus

Peale oma teadusliku töö ülikoolis tegutses professor Lüüs mitmesugustel seltskondliku ja ühiskondliku elu aladel. Eriti viljakas oli tema tegevus emade- ja lastekaitse küsimuste viljelemisel ja arendamisel Eestis. 1932. aastast oli ta sihtasutus „Eesti Lastekaitse" juhatuse esimees.[2] Aadu Lüüs oli Eesti Lastekaitse Ühingu asutajaliige ja mitme rahvusvahelise lastekaitseseltsi liige.[viide?]

1901. aastal liitus ta Eesti Üliõpilaste Seltsiga ja oli selle esimees 1906–1911. 1945. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. 1950–1960 oli ta EÜSi vanematekogu esimees.

Ta oli muu hulgas Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi asutaja ja pikemat aega selle esimees[4]. 1937. aasta veebruarist oli Lüüs ka Eesti Arstide Seltside Liidu esimees ja õdede-kooli kuratooriumi esimees kooli algaastatest peale.[2] Arstide Koja liige.[viide?] Ta oli Eesti Arstide Seltsi Rootsis liige, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juhatuse liige ja auliige.

Prof[2] A. Lüüs on avaldanud rea teaduslikke töid, raamatuid ja artikleid, eriti lastehaiguste alalt.[2]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Lastekliinik, 2012. Lastekliiniku üldisi arengujooni. Tartu Ülikooli Kliinikum. Vaadatud 14.07.2012.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Professor A. Lüüs 60. aastane - Päewaleht, 16.11.1938
  3. ↑ Eesti biograafiline leksikon, 1926–1929. Tartu: Loodus, lk 295.
  4. ↑ 4,0 4,1 Vaga, A., 1940. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu: Loodus, lk 192.
  5. ↑ Mälestusmärk A. Lüüsile – Stockholms Tidningen, 18.11.1967

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aadu_Lüüs&oldid=4476824"