Erinevus lehekülje "Valdemar IV" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 3 baiti ,  5 aasta eest
P
→‎top: link par (+masintoim) using AWB
P (→‎top: link par (+masintoim) using AWB)
'''Valdemar IV Atterdag''' (umbes [[1320]] – [[24. oktoober]] [[1375]]) oli [[Taani kuningas]] [[1340]]–[[1375]].
 
Pärast kuningas [[Christoffer II]] surma [[1332]]. aastal oli [[Taani]] mõnda aega ilma valitsejata. Valdemar Atterdag valiti kuningaks 1340. aastal [[Viborg (Taani)|Viborgis]]. Valdemar suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, allutada otsesele kuningavõimule ka [[Sjælland]]i ning võita Taanile tagasi [[1332]] [[Norra]] kätte läinud [[Skåne maakond|Skåne]].
 
Valdemar IV andis Tallinna linnale loa ammutada vett kuningale kuulunud [[Ülemiste järv]]est. Samuti sai linn loa rajada kanal, mis tõi linna vett, ja ehitada kanalile neli [[vesiveski]]t. Töid alustati aastal [[1345]], kuigi need lõpetati juba ajal, mil Tallinn enam Taani valduses ei olnud.
Valdemar ei suutnud enda käes hoida [[Taani valdused Eestis|Taani valdusi Eestis]] ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]]d koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega). [[Jüriöö ülestõus]]u järel [[1346]]. aastal müüs ta need [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herike]]le umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest. Saksa ordu pantis need alad [[1347]]. aastal omakorda [[Liivi ordu]]le. Müügitehingu ametlikuks põhjuseks oli Valdemari Eestimaa hertsogist vanema venna [[Otto Taanist|Otto]] astumine Saksa ordusse, samaaegselt loobus vend ka pärilusõigusest Taani troonile. Otto vahendas müügitehingut ja hiljem sai temast [[Karksi foogt]]. Valdemar IV sai aga Maarjamaa (jumalaema maa) ehk [[Taani valdused Eestis|Taani Eesti valduste]] müügi pärast paavsti käest karistada. Paavst kohustas Taani kuningat tehtud patu lunastamiseks tegema palverännaku pühasse paika.
 
Valdemari valitsusajal, [[1349]]. aastal, puhkes Taanis [[katk]], mis hävitas ligi poole maa elanikest. Katk süvendas kriisi põllumajanduses ja rahutusi riigis.
 
[[1361]] vallutas Valdemar erakordselt jõhkral sõjakäigul [[Gotland]]i, mis jäi Taani valdusse kuni [[Brömsebro rahu]] sõlmimiseni [[1645]]. aastal. [[Visby]] avas oma väravad vallutajale ilma lahinguta, kuid juba järgmisel aastal kuulutasid [[Hansa|Hansa Liidu]] linnad selle peale Taanile sõja, mis lõppes [[1370]] Valdemari lüüasaamisega.
 
Kui Valdemar 1375. aastal suri, ei olnud tema pojad enam elus. Ametlikult astus Taani troonile Valdemari tütre [[Margrete I|Margrete]] ja tema abikaasa [[Norra kuningakuningas]]s [[Håkon VI]] poeg [[Oluf II|Oluf]], tegelikuks valitsejaks sai aga Margrete.
 
 
{{algus}}

Navigeerimismenüü