Katk Põhjasõja ajal: erinevus redaktsioonide vahel
tegelt ma kustutaksin selle |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{kustutada|tähelepanuvääritu}} |
|||
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2016}} |
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2016}} |
||
{{keeletoimeta}}[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal kannatas enamik [[Balti]] ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikud katku puhangu all. Katku kõrghetk oli [[1708]] kuni [[1712]]. See [[epideemia]] oli arvatavasti osa [[Kesk-aasia|Kesk-Aasiast]] [[Vahemere piirkond|Vahemere piirkonda]] levinud [[Pandeemia|pandeemiast]]. Üsna suure tõenäosusega levis katk [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] Poola lõunaosas asuvasse linna [[Pińczów]], kus katk tuvastati esmakordselt Rootsi sõjaväehaiglas [[1702]]. aastal. Katk hakkas sellest ajast levima mööda kaubandus-, reisi- ja sõjaväeteid kuniks jõudis 1709. aastal [[Preisimaa]] Balti rannikuni. [[1711]]. aastaks oli kogu [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruse elanikud katku haigestunud. [[Hamburg|Hamburgi]] jõudis katk [[1712]]. aastal. |
{{keeletoimeta}}[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal kannatas enamik [[Balti]] ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikud katku puhangu all. Katku kõrghetk oli [[1708]] kuni [[1712]]. See [[epideemia]] oli arvatavasti osa [[Kesk-aasia|Kesk-Aasiast]] [[Vahemere piirkond|Vahemere piirkonda]] levinud [[Pandeemia|pandeemiast]]. Üsna suure tõenäosusega levis katk [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] Poola lõunaosas asuvasse linna [[Pińczów]], kus katk tuvastati esmakordselt Rootsi sõjaväehaiglas [[1702]]. aastal. Katk hakkas sellest ajast levima mööda kaubandus-, reisi- ja sõjaväeteid kuniks jõudis 1709. aastal [[Preisimaa]] Balti rannikuni. [[1711]]. aastaks oli kogu [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruse elanikud katku haigestunud. [[Hamburg|Hamburgi]] jõudis katk [[1712]]. aastal. |
||
Redaktsioon: 30. jaanuar 2016, kell 19:22
|
See artikkel on esitatud kustutamiseks.
Põhjus: tähelepanuvääritu Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2016) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Põhjasõja ajal kannatas enamik Balti ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikud katku puhangu all. Katku kõrghetk oli 1708 kuni 1712. See epideemia oli arvatavasti osa Kesk-Aasiast Vahemere piirkonda levinud pandeemiast. Üsna suure tõenäosusega levis katk Konstantinoopolist Poola lõunaosas asuvasse linna Pińczów, kus katk tuvastati esmakordselt Rootsi sõjaväehaiglas 1702. aastal. Katk hakkas sellest ajast levima mööda kaubandus-, reisi- ja sõjaväeteid kuniks jõudis 1709. aastal Preisimaa Balti rannikuni. 1711. aastaks oli kogu Läänemere ümbruse elanikud katku haigestunud. Hamburgi jõudis katk 1712. aastal.