Enierhietykaŭ: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Энергетыкаў
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{linn
{{linn
| nimi = Enerhietykaŭ
| nimi = Enierhietykaŭ
| omakeelne_nimi_1 = valgevene | Энергетыкаў * / Enerhietykaŭ |*transkriptsioon: Energetõkav
| omakeelne_nimi_1 = valgevene | Энергетыкаў * / Enierhietykaŭ |*transkriptsioon: Energetõkav
| omakeelne_nimi_2 = vene | Энергетиков | Energetikov
| omakeelne_nimi_2 = klassikaline valgevene | Энэргетыкаў * / Enerhietykaŭ |*transkriptsioon: Energetõkav
| omakeelne_nimi_3 = vene | Энергетиков | Energetikov
| vapi_pilt =
| vapi_pilt =
| pindala =
| pindala =
11. rida: 12. rida:
}}
}}


'''Enerhietykaŭ''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Energetõkav''') on [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Dziaržynski rajoon]]is, [[Nieharełaje külanõukogu]] halduskeskus. Asulas on Enerhietyki nimeline peatus [[Minsk]]i ja [[Baranavičy]] vahelisel [[raudtee]]l. Alevik asub [[Pieratuć]]i jõe kaldal. Alevikus on õigeusu kirik.
'''Enierhietykaŭ''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Energetõkav''') on [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Dziaržynski rajoon]]is, [[Nieharełaje külanõukogu]] halduskeskus. Asulas on Enerhietyki nimeline peatus [[Minsk]]i ja [[Baranavičy]] vahelisel [[raudtee]]l. Alevik asub [[Pieratuć]]i jõe kaldal. Alevikus on õigeusu kirik.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
19. rida: 20. rida:
[[Poola jagamised|Poola jagamisel]] läks Nieharełaje aastal [[1793]] [[Vene keisririik|Venemaa]] koosseisu. Aastal [[1794]] asus seal kaks [[veski]]t ja kolm piiritusevabrikut.
[[Poola jagamised|Poola jagamisel]] läks Nieharełaje aastal [[1793]] [[Vene keisririik|Venemaa]] koosseisu. Aastal [[1794]] asus seal kaks [[veski]]t ja kolm piiritusevabrikut.


Peale [[1831. aasta ülestõus]]u konfiskeeriti asula Radziwillidelt. Aastal [[1871]] valmis asulat läbiv [[Mokva-Varssavi raudtee]], jaama juurde kujunes uus asustuskeskus, millest kujunes tänapäevane Nieharełaje. Vana osa asulast kannab tänapäeval nime Enerhietykaŭ. Aastal [[1879]] sai asula omanikuks [[Emeryk Hutten-Czapski]].
Peale [[1831. aasta ülestõus]]u konfiskeeriti asula Radziwillidelt. Aastal [[1871]] valmis asulat läbiv [[Mokva-Varssavi raudtee]], jaama juurde kujunes uus asustuskeskus, millest kujunes tänapäevane Nieharełaje. Vana osa asulast kannab tänapäeval nime Enierhietykaŭ. Aastal [[1879]] sai asula omanikuks [[Emeryk Hutten-Czapski]].


Aastal [[1937]] rajati alevikku [[MTJ]]. Aastal [[1958]] asus selle hoonetesse Valgevene elektritrasside ehitus- ja hooldusmeeskonna masinabaas, selle juurde kujunes aga tööliste asula.
Aastal [[1937]] rajati alevikku [[MTJ]]. Aastal [[1958]] asus selle hoonetesse Valgevene elektritrasside ehitus- ja hooldusmeeskonna masinabaas, selle juurde kujunes aga tööliste asula.

Redaktsioon: 19. detsember 2015, kell 14:29

Enierhietykaŭ

valgevene Энергетыкаў * / Enierhietykaŭ *transkriptsioon: Energetõkav
klassikaline valgevene Энэргетыкаў * / Enerhietykaŭ *transkriptsioon: Energetõkav
vene Энергетиков Energetikov

Elanikke 2453 (2010)

Koordinaadid 53° 35′ N, 27° 3′ E
Enierhietykaŭ (Valgevene)
Enierhietykaŭ

Enierhietykaŭ (transkribeerituna Energetõkav) on alevik Valgevenes Minski oblastis Dziaržynski rajoonis, Nieharełaje külanõukogu halduskeskus. Asulas on Enerhietyki nimeline peatus Minski ja Baranavičy vahelisel raudteel. Alevik asub Pieratući jõe kaldal. Alevikus on õigeusu kirik.

Ajalugu

Nieharełajet mainitakse esimest korda XVI sajandil. Asula kuulus toona Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda, seal asus Minski ja Navahrudaki vahelisel postiteel postijaam. Aastal 1588 läks asula Radziwillide valdusesse.

Poola jagamisel läks Nieharełaje aastal 1793 Venemaa koosseisu. Aastal 1794 asus seal kaks veskit ja kolm piiritusevabrikut.

Peale 1831. aasta ülestõusu konfiskeeriti asula Radziwillidelt. Aastal 1871 valmis asulat läbiv Mokva-Varssavi raudtee, jaama juurde kujunes uus asustuskeskus, millest kujunes tänapäevane Nieharełaje. Vana osa asulast kannab tänapäeval nime Enierhietykaŭ. Aastal 1879 sai asula omanikuks Emeryk Hutten-Czapski.

Aastal 1937 rajati alevikku MTJ. Aastal 1958 asus selle hoonetesse Valgevene elektritrasside ehitus- ja hooldusmeeskonna masinabaas, selle juurde kujunes aga tööliste asula.