Enierhietykaŭ
| Enierhietykaŭ | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
| Elanikke | 2453 (2010) | ||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid | 53° 35′ N, 27° 3′ E | ||||||
  | |||||||
Enierhietykaŭ (transkribeerituna Energetõkav) on alevik Valgevenes Minski oblastis Dziaržynski rajoonis, Nieharełaje külanõukogu halduskeskus. Asulas on Enerhietyki peatus Minski ja Baranavičy vahelisel raudteel. Alevik asub Pieratući jõe kaldal. Alevikus on õigeusu kirik.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Nieharełajet on esimest korda mainitud XVI sajandil. Asula kuulus toona Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda, seal asus Minski ja Navahrudaki vahelisel postiteel postijaam. Aastal 1588 läks asula Radziwillide valdusse.
Poola jagamisel läks Nieharełaje aastal 1793 Venemaa koosseisu. Aastal 1794 asus seal kaks veskit ja kolm piiritusevabrikut.
Pärast 1831. aasta ülestõusu konfiskeeriti asula Radziwillidelt. Aastal 1871 valmis asulat läbiv Mokva-Varssavi raudtee, jaama juurde kujunes uus asustuskeskus, millest kujunes tänapäevane Nieharełaje. Vana osa asulast kannab tänapäeval nime Enierhietykaŭ. Aastal 1879 sai asula omanikuks Emeryk Hutten-Czapski.
Aastal 1937 rajati alevikku MTJ. Aastal 1958 asus selle hoonetesse Valgevene elektritrasside ehitus- ja hooldusmeeskonna masinabaas, selle juurde kujunes aga tööliste asula.