Fraternitas Viliensis: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Eesti Üliõpilaste Selts |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:viliensis.jpeg| |
[[Pilt:viliensis.jpeg|pisi|Fraternitas Viliensis]] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
| 7. rida: | 6. rida: | ||
Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane [[Villem Reiman]], kes [[1888]]. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas. [[3. mai]]l 1888 esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi. |
Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane [[Villem Reiman]], kes [[1888]]. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas. [[3. mai]]l 1888 esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi. |
||
[[22. veebruar]]il [[1890]] |
[[22. veebruar]]il [[1890]] peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta "Fraternitas Viliensis" ja värvideks sini-must-valge nagu 1884. aastal pühitsetud [[Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp|EÜSi lipul]]. Korporatsiooni vapil olid: sini-must-valged värvid, korporatsiooni [[Sirkel (tähepõimik)|sirkel]] kahe ristatud [[rapiir]]iga, kolm viljapead, lahtine raamat kirjaga "Carpe diem!" ja ümber tammelehtedega pärg, millel olid esimesed tähed lausest "fortiter in re, suaviter in modo". [[Chargiertenconvent]]ilt (Ch!C!) tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. [[9. september|9. septembril]] [[1888]] peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus järgmiste liikmetega: senior [[Oskar Kallas]], I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel. |
||
11. novembril 1890 jättis Liivimaa õpperingkonna kuraator [[Nikolai Lavrovski]] korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga. |
11. novembril 1890 jättis Liivimaa õpperingkonna kuraator [[Nikolai Lavrovski]] korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga. |
||
27.veebruaril 1891 teatas korp! Fraternitas Viliensis Ch! C!–le, et kuna nad kuraatori kinnitust ei saanud, lähevad nad laiali ning jätavad endale õiguse nimele, vapile ja värvidele. Lühike kiri lõppes teatega, et allakirjutanud garanteerivad enne ja garanteerivad ka tulevikus üld[[kommaan]]i. Praegust Fraternitas Viliensise vappi kasutab EÜS ka tänapäeval. |
27. veebruaril 1891 teatas korp! Fraternitas Viliensis Ch! C!–le, et kuna nad kuraatori kinnitust ei saanud, lähevad nad laiali ning jätavad endale õiguse nimele, vapile ja värvidele. Lühike kiri lõppes teatega, et allakirjutanud garanteerivad enne ja garanteerivad ka tulevikus üld[[kommaan]]i. Praegust Fraternitas Viliensise vappi kasutab EÜS ka tänapäeval. |
||
==Asutamiskatsed 20. |
==Asutamiskatsed 20. sajandi alguses== |
||
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, [[Oskar Kallas]] ja Villem Reiman aga oma seisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel [[1900]] ja [[1904]], kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina. |
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, [[Oskar Kallas]] ja Villem Reiman aga oma seisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel [[1900]] ja [[1904]], kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina. |
||
Olles kaotanud lootuse ametlikult kinnitada Fraternitas Viliensist, esitas 1904. |
Olles kaotanud lootuse ametlikult kinnitada Fraternitas Viliensist, esitas 1904. aasta novembris grupp EÜS-i liikmeid taotluse registreerida ametlikult [[korp! Aestia]], seekord juba eraldiseisvana EÜS-ist. Revolutsiooni tõttu korporatsiooni ametlik kinnitamine aga venis ning alles aastal [[1907]] asutati [[Tartu]]s esimene Eesti pinnal tegutsev ja eesti soost üliõpilasi koondav korporatsioon [[Fraternitas Estica]]. Et EÜS keeldus uuele korporatsioonile andmast korp! Fraternitas Viliensise värve sini-must-valget, mis EÜS-i käes hoiul olid, võttis ka vastloodud korporatsioon omale värvideks sini-rohe-valge. |
||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
[[Johan Kõpp|Kõpp, Johan]]. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I. Tartu, 1925. |
* [[Johan Kõpp|Kõpp, Johan]]. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I. Tartu, 1925. |
||
== |
== Välislingid == |
||
*[http://www.sirvilauad.ee/?q=node/314 Korporatsioon Fraternitas Viliensise asutamiskatse] |
*[http://www.sirvilauad.ee/?q=node/314 Korporatsioon Fraternitas Viliensise asutamiskatse] |
||
Redaktsioon: 26. november 2015, kell 16:21
Fraternitas Viliensis oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) raames tegutsenud ühendus, kes soovis asutada ametlikult kinnitatud eesti üliõpilaskorporatsiooni.
Ajalugu
Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane Villem Reiman, kes 1888. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas. 3. mail 1888 esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi.
22. veebruaril 1890 peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta "Fraternitas Viliensis" ja värvideks sini-must-valge nagu 1884. aastal pühitsetud EÜSi lipul. Korporatsiooni vapil olid: sini-must-valged värvid, korporatsiooni sirkel kahe ristatud rapiiriga, kolm viljapead, lahtine raamat kirjaga "Carpe diem!" ja ümber tammelehtedega pärg, millel olid esimesed tähed lausest "fortiter in re, suaviter in modo". Chargiertenconventilt (Ch!C!) tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. 9. septembril 1888 peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus järgmiste liikmetega: senior Oskar Kallas, I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel.
11. novembril 1890 jättis Liivimaa õpperingkonna kuraator Nikolai Lavrovski korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga.
27. veebruaril 1891 teatas korp! Fraternitas Viliensis Ch! C!–le, et kuna nad kuraatori kinnitust ei saanud, lähevad nad laiali ning jätavad endale õiguse nimele, vapile ja värvidele. Lühike kiri lõppes teatega, et allakirjutanud garanteerivad enne ja garanteerivad ka tulevikus üldkommaani. Praegust Fraternitas Viliensise vappi kasutab EÜS ka tänapäeval.
Asutamiskatsed 20. sajandi alguses
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Villem Reiman aga oma seisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel 1900 ja 1904, kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina.
Olles kaotanud lootuse ametlikult kinnitada Fraternitas Viliensist, esitas 1904. aasta novembris grupp EÜS-i liikmeid taotluse registreerida ametlikult korp! Aestia, seekord juba eraldiseisvana EÜS-ist. Revolutsiooni tõttu korporatsiooni ametlik kinnitamine aga venis ning alles aastal 1907 asutati Tartus esimene Eesti pinnal tegutsev ja eesti soost üliõpilasi koondav korporatsioon Fraternitas Estica. Et EÜS keeldus uuele korporatsioonile andmast korp! Fraternitas Viliensise värve sini-must-valget, mis EÜS-i käes hoiul olid, võttis ka vastloodud korporatsioon omale värvideks sini-rohe-valge.
Kirjandus
- Kõpp, Johan. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I. Tartu, 1925.