Venus: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib jumalannast; filmi kohta vaata artiklit [[Venus (film)]]}} |
{{See artikkel| räägib jumalannast; filmi kohta vaata artiklit [[Venus (film)]]; Shocking Blue laulu kohta vaata artiklit [[Venus (Shocking Blue laul)]]}} |
||
[[Pilt:Aphrodite Anadyomene from Pompeii cropped.jpg|thumb|right| Venus [[Pompei]]st pärit maalingul]] |
[[Pilt:Aphrodite Anadyomene from Pompeii cropped.jpg|thumb|right| Venus [[Pompei]]st pärit maalingul]] |
||
'''Venus''' on [[vanarooma mütoloogia]]s armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja külluse jumalanna. |
'''Venus''' on [[vanarooma mütoloogia]]s armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja külluse jumalanna. |
||
Redaktsioon: 25. november 2015, kell 23:08
|
See artikkel räägib jumalannast; filmi kohta vaata artiklit Venus (film); Shocking Blue laulu kohta vaata artiklit Venus (Shocking Blue laul) |
Venus on vanarooma mütoloogias armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja külluse jumalanna.
Venuse kultuseviisid vastasid Aphrodite kultuseviisidele; peale selle oli ta Venus genetrix, rooma rahva esiema, mater Aeneadum, sest ta oli Aineiase ema. Aineias olevat pärast Trooja vallutamist põgenenud Itaaliasse. Eriti Juliuste sugukond, kes pidas oma esiisaks Venuse pojapoega Iulus, austas Venust oma esiemana. Sellepärast rajas Julius Caesar Venus genetrixile Rooma foorumile 46 eKr luksusliku templi, mille juures peeti igal aastatel 11-päevaseid mänge saturnaale. Ka Gaius Octavius (Augustus) seostas end Venusega: Primaporta Augustuse kuju jalamil on kujutatud Venuse atribuutlooma delfiini. Venusele kui kogu rooma rahva esivanemale ja Romale oli pühendatud ka Hadrianuse 135 valminud luksuslik kaksiktempel Colosseumi lähedal (hilisema nimega templum Urbis), mis on praegu varemetes.
Roomlased on võtnud Venuse müüdi ja kujutamise üle vanakreeka mütoloogiast, kes kutsusid jumalannat Aphroditeks.