Elektrivedur: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: 'pisi|Elektriveduriga reisirong '''Elektrivedur''' on elektri jõul töötav vedur, mis saab toidet raudtee kontaktv...' |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Elektrivedur''' on [[elekter|elektri]] jõul töötav [[vedur]], mis saab toidet raudtee [[kontaktvõrk|kontaktvõrgust]], [[toiterööbas|toiterööpast]] või vedurile paigaldatud [[keemiline vooluallikas|keemilisest vooluallikast]] nagu [[aku]] ja [[kütuseelement]]. |
'''Elektrivedur''' on [[elekter|elektri]] jõul töötav [[vedur]], mis saab toidet raudtee [[kontaktvõrk|kontaktvõrgust]], [[toiterööbas|toiterööpast]] või vedurile paigaldatud [[keemiline vooluallikas|keemilisest vooluallikast]] nagu [[aku]] ja [[kütuseelement]]. |
||
Elektrivedur kuulub koos [[diiselvedur]] |
Elektrivedur kuulub koos [[diiselvedur]]iga tänapäeval [[raudteetransport|raudteetranspordis]] kõige rohkem kasutavate veduritüüpide hulka. |
||
[[Elektriraudtee]]del kasutatakse nii [[alalisvool|alalis-]] kui ka [[vahelduvvool]]u. Vahelduvvool on toitevooluna eelistatavam, kuna võimaldab teha ülekannet suurematel pingetel.<ref name="innove"/> |
[[Elektriraudtee]]del kasutatakse nii [[alalisvool|alalis-]] kui ka [[vahelduvvool]]u. Vahelduvvool on toitevooluna eelistatavam, kuna võimaldab teha ülekannet suurematel pingetel.<ref name="innove"/> |
||
Redaktsioon: 24. november 2015, kell 11:55
Elektrivedur on elektri jõul töötav vedur, mis saab toidet raudtee kontaktvõrgust, toiterööpast või vedurile paigaldatud keemilisest vooluallikast nagu aku ja kütuseelement.
Elektrivedur kuulub koos diiselveduriga tänapäeval raudteetranspordis kõige rohkem kasutavate veduritüüpide hulka.
Elektriraudteedel kasutatakse nii alalis- kui ka vahelduvvoolu. Vahelduvvool on toitevooluna eelistatavam, kuna võimaldab teha ülekannet suurematel pingetel.[1]
Elektriveduritel on võrreldes diiselveduritega mitmeid eeliseid:[2][1]
- elektrimootoreid kasutades on võimalik ehitada võimsamaid ja ökonoomsemaid vedureid;
- elektrivedurid on keskkonnasõbralikumad – keskkonnamõju elektrienergia tarbimise kohas peaaegu puudub;
- elektriveduritega on võimalik ületada järsema kaldega raudteelõike;
- jahedas kliimas on elektrivedurid tõhusad oma parema jahutuse tõttu (kuumas kliimas on olukord vastupidine);
- elektriveduritel rekuperatiivse pidurdamise võimalus, mille abil tagastatakse pidurdamisel vooluvõrku elektrienergiat.
Esimese elektriveduri (Galvani) ehitas 1842. aastal šotlane Robert Davidson,[3] kuid elekter ei olnud esialgu konkurentsivõimeline energiaallikas. 1881. rajas Werner von Siemens Berliini 2,5 km pikkuse elektritrammi liini,[4] millele järgnes elektrivedurite kasutuselevõtt allmaaraudteedel Londonis (1890)[5], Budapestis (1896)[6] jm.
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Logistika õpik kutsekoolidele → Raudteetransport (pdf)
- ↑ wiki.eek.ee → Elektrivedur
- ↑ Robert Davidson – pioneer electrician (pdf)
- ↑ Siemens presents the world’s first electric railway with an external power source
- ↑ City and South London Railway
- ↑ Millennium Underground – the first subway line in continental Europe