Hemoglobiin: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}}{{keeletoimeta}} |
{{toimeta}}{{keeletoimeta}} |
||
[[Pilt:1GZX Haemoglobin.png|thumb|Hemoglobiin täiskasvanud inimesel]] |
[[Pilt:1GZX Haemoglobin.png|thumb|Hemoglobiin täiskasvanud inimesel]] |
||
'''Hemoglobiin''' ka '''verevärvnik''' ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]] ([[hingamispigment]]), mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku. |
'''Hemoglobiin''' ka '''verevärvnik''' ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]] ([[hingamispigment]]), mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku. Raud asub [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel 4 helerohelise värviga kujutatud prosteetilise rühma molekuli) keskel. Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6 % langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August männik, Lk 268, [[1985]], Kirjastus [[Valgus]]</ref> |
||
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja [[süsihappegaas]]i siduda ei saa. |
|||
Hemoglobiini ja hemoglobiini laadseid molekule on leitud ka osadel [[selgrootud|selgrootutel]] ([[rõngussid]]el, [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, ''[[nemerteans]]'', [[okasnahksed|okasnahksetel]] nagu ''[[echiuroidea]]'' jt), [[seened|seentel]] ja [[taimed]]el. |
Hemoglobiini ja hemoglobiini laadseid molekule on leitud ka osadel [[selgrootud|selgrootutel]] ([[rõngussid]]el, [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, ''[[nemerteans]]'', [[okasnahksed|okasnahksetel]] nagu ''[[echiuroidea]]'' jt), [[seened|seentel]] ja [[taimed]]el. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes [[fotosüntees]]i käivitava [[klorofüll]]i molekuliga, mille keskmes asub |
||
[[magneesium]]i aatom. |
|||
==Avastamine== |
==Avastamine== |
||
*[[1852]]. aastal õnnestus saksa arstil [[Otto Funke]]l, teadaolevalt esimesena punane verepigment ehk hemoglobiinkristall eraldada ([[saksa keel|saksa keeles]]:''[[Hämoglobinkristalle]]''). |
*[[1852]]. aastal õnnestus saksa arstil [[Otto Funke]]l, teadaolevalt esimesena punane verepigment ehk hemoglobiinkristall eraldada ([[saksa keel|saksa keeles]]:''[[Hämoglobinkristalle]]''). |
||
== Viited == |
|||
{{Viited|}} |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 17. november 2015, kell 22:16
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hemoglobiin ka verevärvnik ka globulaarne kromoproteiin (lühendatult Hb) on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev valk (hingamispigment), mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku. Raud asub sümmeetrilise kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel 4 helerohelise värviga kujutatud prosteetilise rühma molekuli) keskel. Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6 % langeb prosteetilise rühma arvele. [1] Kui raua kahevalentne aatom molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja süsihappegaasi siduda ei saa.
Hemoglobiini ja hemoglobiini laadseid molekule on leitud ka osadel selgrootutel (rõngussidel, limustel, pärgussidel, nemerteans, okasnahksetel nagu echiuroidea jt), seentel ja taimedel. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes fotosünteesi käivitava klorofülli molekuliga, mille keskmes asub magneesiumi aatom.
Avastamine
- 1852. aastal õnnestus saksa arstil Otto Funkel, teadaolevalt esimesena punane verepigment ehk hemoglobiinkristall eraldada (saksa keeles:Hämoglobinkristalle).