Ilmar Arens: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Ilmar Arens''' ([[29. november]] [[1912]] [[Kuninga (Halinga)|Kuninga]] küla, [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] – [[9. jaanuar]] [[1994]] [[Stockholm]]) oli eesti õigusajaloolane. |
'''Ilmar Arens''' ([[29. november]] [[1912]] [[Kuninga (Halinga)|Kuninga]] küla, [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] – [[9. jaanuar]] [[1994]] [[Stockholm]]) oli eesti õigusajaloolane. |
||
Ta õppis aastal [[1921]] Roodi algkoolis ja aastatel [[1922]]–[[1927]] Pärnu-Jaagupi algkoolis. Aastatel [[1927]]–[[1932]] õppis ta [[Vändra Gümnaasium|Vändra Põllumajanduslikus Ühisgümnaasiumis]]. Aastatel [[1935]]–[[1941]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''[[cum laude]]''. Ta kuulus korporatsiooni |
Ta õppis aastal [[1921]] Roodi algkoolis ja aastatel [[1922]]–[[1927]] Pärnu-Jaagupi algkoolis. Aastatel [[1927]]–[[1932]] õppis ta [[Vändra Gümnaasium|Vändra Põllumajanduslikus Ühisgümnaasiumis]]. Aastatel [[1935]]–[[1941]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''[[cum laude]]''. Ta kuulus korporatsiooni [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]. |
||
Aastatel [[1942]]–[[1943]] oli ta ülikooli juures diplomeeritud edasiõppija, aastatel [[1943]]–[[1944]] oli ta teaduslik stipendiaat. Ta tegi tollal uurimistööd [[Ingerimaa]]l ja Peipsi taga, kaardistades sealseid eesti asundusi. |
Aastatel [[1942]]–[[1943]] oli ta ülikooli juures diplomeeritud edasiõppija, aastatel [[1943]]–[[1944]] oli ta teaduslik stipendiaat. Ta tegi tollal uurimistööd [[Ingerimaa]]l ja Peipsi taga, kaardistades sealseid eesti asundusi. |
||
Aastal [[1944]] lahkus ta [[Saksamaa]]le. Detsembris [[1946]] kaitses ta väitekirjaga |
Aastal [[1944]] lahkus ta [[Saksamaa]]le. Detsembris [[1946]] kaitses ta väitekirjaga "Das Wackenrecht und die rechtliche Schichtung der bäuerlichen Bevölkerung im estnischen Kreis Wiek am Anfang des 16. Jahrhunderts" ("Vakuõigus ja talurahva õiguslik kihistumine Eesti Lääne maakonnas 16. sajandi alguses") õigusteaduse doktori kraadi (pälvides ''dr. jur.'' kraadi esimese välismaalasena). Lisaks oli ta aastatel [[1946]]–[[1948]] külalislektoriks [[Balti Ülikool]]is ja kuulus rahvusvahelise akadeemilise ajakirja Scholar toimetusse. |
||
Novembris [[1948]] siirdus ta Saksamaalt [[Rootsi]], seejärel töötas ta aastatel [[1948]]–[[1956]] kindlustusseltsis. Aastatel [[1956]]–[[1977]] töötas ta teadurina [[Rootsi Riigiarhiiv]]is. Samal ajal tegeles ta [[Uppsala Ülikool]]is genealoogiliste uurimustega. |
Novembris [[1948]] siirdus ta Saksamaalt [[Rootsi]], seejärel töötas ta aastatel [[1948]]–[[1956]] kindlustusseltsis. Aastatel [[1956]]–[[1977]] töötas ta teadurina [[Rootsi Riigiarhiiv]]is. Samal ajal tegeles ta [[Uppsala Ülikool]]is genealoogiliste uurimustega. |
||
Ta oli ka Eesti Teadusliku Instituudi direktor; ta uuris õigusajalugu, pidas loenguid Eesti õigusest kuni 1963. Tema erialaks olid keskaja nõiaprotsessid ja merendusajalugu. Aastal [[1956]] ilmus tema teos "Põhijooni Eesti õiguse ajaloost. Ta avaldas saksa, rootsi ja inglise |
Ta oli ka Eesti Teadusliku Instituudi direktor; ta uuris õigusajalugu, pidas loenguid Eesti õigusest kuni 1963. Tema erialaks olid keskaja nõiaprotsessid ja merendusajalugu. Aastal [[1956]] ilmus tema teos "Põhijooni Eesti õiguse ajaloost. Ta avaldas saksa, rootsi ja inglise keeles uurimusi koguteostes ja perioodikas, koostas bibliograafiaid ja pidas teaduslikke ettekandeid. Postuumselt ilmus aastal [[1994]] Tartus "Peipsitagused eestlased: fakte, dokumente ja mälestuspilte Ida-Peipsimaa uurimusilt 1943-1944" (toimetaja [[Ott Kurs]]). |
||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
Tema poeg [[Olavi Arens]] on ajaloolane. Vend Ernst Arens (1902–1980) oli kodu-uurija. |
Tema poeg [[Olavi Arens]] on ajaloolane. Vend Ernst Arens (1902–1980) oli kodu-uurija. |
||
{{pooleli}} |
|||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 9. oktoober 2015, kell 17:01
Ilmar Arens (29. november 1912 Kuninga küla, Pärnu-Jaagupi kihelkond – 9. jaanuar 1994 Stockholm) oli eesti õigusajaloolane.
Ta õppis aastal 1921 Roodi algkoolis ja aastatel 1922–1927 Pärnu-Jaagupi algkoolis. Aastatel 1927–1932 õppis ta Vändra Põllumajanduslikus Ühisgümnaasiumis. Aastatel 1935–1941 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cum laude. Ta kuulus korporatsiooni Sakala.
Aastatel 1942–1943 oli ta ülikooli juures diplomeeritud edasiõppija, aastatel 1943–1944 oli ta teaduslik stipendiaat. Ta tegi tollal uurimistööd Ingerimaal ja Peipsi taga, kaardistades sealseid eesti asundusi.
Aastal 1944 lahkus ta Saksamaale. Detsembris 1946 kaitses ta väitekirjaga "Das Wackenrecht und die rechtliche Schichtung der bäuerlichen Bevölkerung im estnischen Kreis Wiek am Anfang des 16. Jahrhunderts" ("Vakuõigus ja talurahva õiguslik kihistumine Eesti Lääne maakonnas 16. sajandi alguses") õigusteaduse doktori kraadi (pälvides dr. jur. kraadi esimese välismaalasena). Lisaks oli ta aastatel 1946–1948 külalislektoriks Balti Ülikoolis ja kuulus rahvusvahelise akadeemilise ajakirja Scholar toimetusse.
Novembris 1948 siirdus ta Saksamaalt Rootsi, seejärel töötas ta aastatel 1948–1956 kindlustusseltsis. Aastatel 1956–1977 töötas ta teadurina Rootsi Riigiarhiivis. Samal ajal tegeles ta Uppsala Ülikoolis genealoogiliste uurimustega.
Ta oli ka Eesti Teadusliku Instituudi direktor; ta uuris õigusajalugu, pidas loenguid Eesti õigusest kuni 1963. Tema erialaks olid keskaja nõiaprotsessid ja merendusajalugu. Aastal 1956 ilmus tema teos "Põhijooni Eesti õiguse ajaloost. Ta avaldas saksa, rootsi ja inglise keeles uurimusi koguteostes ja perioodikas, koostas bibliograafiaid ja pidas teaduslikke ettekandeid. Postuumselt ilmus aastal 1994 Tartus "Peipsitagused eestlased: fakte, dokumente ja mälestuspilte Ida-Peipsimaa uurimusilt 1943-1944" (toimetaja Ott Kurs).
Isiklikku
Tema poeg Olavi Arens on ajaloolane. Vend Ernst Arens (1902–1980) oli kodu-uurija.