Mahepõllumajandus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
17. rida: 17. rida:
|Aeg = 10.03.2009
|Aeg = 10.03.2009
}}</ref>.
}}</ref>.

==Harilik sibul mahepllumajanduskultuurina==

[[Biodünaamiline põllumajandus|Biodünaamilise põllumajanduse]] edendaja [[Maria Thun]] on liigitanud [[harilik sibul|hariliku sibula]] juurtaimede rühma ehk taimede rühma kelle viljad moodustuvad juurepiirkonnas, nagu lehtkaalikas, [[porgand]], [[aed-moorputk]], [[redis]], [[rõigas]], [[punapeet]], [[mustjuur]], [[juurpetersell]], [[juurseller]], [[kartul]], sibul, küüslauk ja taimede külv, [[istutamine]], [[kõplamine]], hooldamine, koristamine ja konserveerimine on soodustatud [[juurepäev]]adel.

Hariliku sibula kasvu eskaleerimiseks võidakse kasutada mitmeid looduslikke taimekasvu soodustavaid vahendeid.


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 26. juuli 2015, kell 08:30

Maheköögivili
Orgaaniliselt kasvatatud toiduainetel on sageli visuaalseid defekte

Mahepõllumajandus on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.

Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. See saavutatakse eri külvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja põllumajandusjäätmete (näiteks loomasõnniku) põllule viimisel tehislike väetiste asemel. Umbrohtude ja teiste seotud probleemidega võitlemiseks kasutatakse võimalikult minimaalselt sünteetilisi vahendeid, selle asemel kasutatakse rohkem biotõrjet.

Mahepõllumajandus Eestis

Eestis algas ökoloogilise põllumajandusega tegelemine organiseeritult (kaasa arvatud talude kontrollimine) 1989. aastal Eesti Biodünaamika Ühingu eestvõttel. Mahepõllumajanduse seadus võeti vastu 1997. aastal, 1999. aastast on kasutusel riiklik mahemärk.

Aktiivsemad valitsusvälised organisatsioonid Eesti mahepõllumajanduse edendamisel on Eesti Mahepõllunduse SA ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. 2006. aastal moodustasid mahepõllumajandusorganisatsioonid mahepõllumajanduse ühiseks arendamiseks ja oma huvide kaitsmiseks Mahepõllumajanduse Koostöökogu, kuhu kuuluvad kõik selles valdkonnas aktiivselt tegutsevad organisatsioonid (9 organisatsiooni).

Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja[1].

Harilik sibul mahepllumajanduskultuurina

Biodünaamilise põllumajanduse edendaja Maria Thun on liigitanud hariliku sibula juurtaimede rühma ehk taimede rühma kelle viljad moodustuvad juurepiirkonnas, nagu lehtkaalikas, porgand, aed-moorputk, redis, rõigas, punapeet, mustjuur, juurpetersell, juurseller, kartul, sibul, küüslauk ja taimede külv, istutamine, kõplamine, hooldamine, koristamine ja konserveerimine on soodustatud juurepäevadel.

Hariliku sibula kasvu eskaleerimiseks võidakse kasutada mitmeid looduslikke taimekasvu soodustavaid vahendeid.

Vaata ka

Viited

  1. "Säästva arengu sõnaseletusi". Säästva Eesti Instituut. 10.03.2009.

Välislingid