AIDS: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
15. rida: 15. rida:
MeshID = D000163 |
MeshID = D000163 |
}}
}}
'''AIDS''' ehk '''omandatud immuunpuudulikkuse sündroom''' (OIPS) on [[inimene|inimese]] [[immuunsüsteem]]i kahjustavate [[sümptoom]]ide ja [[infektsioon]]ide kogum, mida põhjustab [[HI-viirus]]e nakkus.
'''AIDS''' ehk '''omandatud immuunpuudulikkuse sündroom''' (OIPS) on [[inimene|inimese]] [[immuunsüsteem]]i kahjustavate [[sümptom]]ite ja [[infektsioon]]ide kogum, mida põhjustab [[HI-viirus]]e nakkus.


== Nimetus ==
== Nimetus ==


AIDS on [[inglise keel]]ne lühend '''''A'''cquired '''i'''mmuno'''d'''eficiency '''s'''yndrome ''või'' '''A'''cquired '''i'''mmunodeficiency '''s'''yndrome''.
AIDS on lühend [[inglise keel|ingliskeelsest]] nimetusest '''''A'''cquired '''i'''mmuno'''d'''eficiency '''s'''yndrome ''või'' '''A'''cquired '''i'''mmunodeficiency '''s'''yndrome''.


Termis AIDS võeti kasutusele 1982. aastal.
Lühend AIDS võeti terminina kasutusele 1982. aastal.


== Kaasuvad haiguslikud seisundid ==
== Kaasuvad haiguslikud seisundid ==
27. rida: 27. rida:
Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud [[infektsioon]]id ja [[kasvaja]]d.
Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud [[infektsioon]]id ja [[kasvaja]]d.


Vähiseisundite tekke põhjused pole käesoleval ajal selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HI-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esile kutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.
Vähiseisundite tekke põhjused pole seni selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HI-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esilekutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.


== Oportunistlikud mükoosid ==
== Oportunistlikud mükoosid ==


AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud [[mükoos]]id: suu ja neelu soor, [[söögitoru]] [[kandidiaas]] (põhjustateks ''[[Candida]]'' sp.), [[dermatofütoos]]id (''[[Trichophyton]]'' liigid, ''Epidermopythin floccosum''), pneumotsüstis-pneumoonia (''[[Pneumocystis jiroveci]]''), [[kopsukrüptokokoos]], peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (''[[Cryptococcus neoformans]]''), süsteemne [[histoplasmoos]] (''[[Histoplasma capsulatum]]''), mikrosporidioos (''[[Enterocytozoon bieneusi]]''), [[kopsuaspergilloos]] (''[[Aspergillus fumigatus]]'') jt.<ref>[[Raivo Masso]], [[Anu Saag]], [[Marika Masso]], "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008</ref>
AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud [[mükoos]]id: suu ja neelu soor, [[söögitoru]] [[kandidiaas]] (põhjustateks ''[[Candida]]'' sp.), [[dermatofütoos]]id (''[[Trichophyton]]''<nowiki>'</nowiki>i liigid, ''Epidermopythin floccosum''), pneumotsüstis-pneumoonia (''[[Pneumocystis jiroveci]]''), [[kopsukrüptokokoos]], peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (''[[Cryptococcus neoformans]]''), süsteemne [[histoplasmoos]] (''[[Histoplasma capsulatum]]''), mikrosporidioos (''[[Enterocytozoon bieneusi]]''), [[kopsuaspergilloos]] (''[[Aspergillus fumigatus]]'') jt.<ref>[[Raivo Masso]], [[Anu Saag]], [[Marika Masso]], "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008</ref>


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
47. rida: 47. rida:
{{commons|Category:HIV|Kategooria:HIV}}
{{commons|Category:HIV|Kategooria:HIV}}
* [http://www.aids.ee MTÜ AIDSi tugikeskus]
* [http://www.aids.ee MTÜ AIDSi tugikeskus]
* [http://www.sm.ee/et/tervislik-eluviis#HIV%20ja%20AIDS HIV ja AIDS - sotsiaalministeeriumi info ja programmid]
* [http://www.sm.ee/et/tervislik-eluviis#HIV%20ja%20AIDS HIV ja AIDS sotsiaalministeeriumi info ja programmid]
* [http://ec.europa.eu/health-eu/health_problems/hiv-aids/index_et.htm AIDSi ennetamine Euroopa Liidus]
* [http://ec.europa.eu/health-eu/health_problems/hiv-aids/index_et.htm AIDSi ennetamine Euroopa Liidus]
* [http://www.aidsmap.org Aidsmap]
* [http://www.aidsmap.org Aidsmap]

Redaktsioon: 25. juuli 2015, kell 21:03

Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom
Syndroma Immunodefectus Acquisiti
Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 BB.24
RHK-9 042
DiseasesDB 5938
MedlinePlus 000594
eMedicine emerg/253
MeSH D000163

AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.

Nimetus

AIDS on lühend ingliskeelsest nimetusest Acquired immunodeficiency syndrome või Acquired immunodeficiency syndrome.

Lühend AIDS võeti terminina kasutusele 1982. aastal.

Kaasuvad haiguslikud seisundid

Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.

Vähiseisundite tekke põhjused pole seni selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HI-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esilekutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.

Oportunistlikud mükoosid

AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton'i liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.[1]

Ajalugu

AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Kongo Demokraatlikus Vabariigis (tollal Belgia Kongo). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.[2]

Vaata ka

Viited

  1. Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008
  2. "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014

Välislingid