Suru mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ruwikiga ühendus
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Suru mõis''' (saksa keeles Surro) oli [[rüütlimõis]] [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|suru}} (vaadatud 08.07.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Harju maakond]]a [[Kuusalu vald]]a<ref name="mõisaportaal, 2015"/>.
'''Suru mõis''' (saksa keeles Surro) oli [[rüütlimõis]] [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|suru}} (vaadatud 08.07.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]]asüda [[Harju maakond]]a [[Kuusalu vald]]a [[Suru]] külla.<ref>http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU218&user_id=at&bbox=597411.522088353,6585900.72766064,609693.993975904,6592219.60266064&LANG=1</ref>


Mõis asutati 1780. aastatel [[Kihlevere mõis]]ast eraldatud osast<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Asutamise ajast alates vahetas ta üle 50 aasta pidevalt omanikku: seda on omanud [[Helwig]]id, [[Bremen (suguvõsa)|Bremen]]id, [[Stenbock]]id, [[Nieroth]]id, [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]]id, [[Brevern]]id ja teised<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 1840 sa mõisa omanikuks [[Adolf von Klugen]]. 1879-1919 kuulus mõis [[Stackelberg]]idele<ref name="mõisaportaal, 2015"/>.
Mõis asutati 1780. aastatel [[Kihlevere mõis]]ast eraldatud osast<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Asutamise ajast alates vahetas ta üle 50 aasta pidevalt omanikku: seda on omanud [[Helwig]]id, [[Bremen (suguvõsa)|Bremen]]id, [[Stenbock]]id, [[Nieroth]]id, [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]]id, [[Brevern]]id ja teised<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 1840 sa mõisa omanikuks [[Adolf von Klugen]]. 1879-1919 kuulus mõis [[Stackelberg]]idele<ref name="mõisaportaal, 2015"/>.

Redaktsioon: 9. juuli 2015, kell 20:45

Suru mõis (saksa keeles Surro) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõisasüda Harju maakonda Kuusalu valda Suru külla.[2]

Mõis asutati 1780. aastatel Kihlevere mõisast eraldatud osast[1]. Asutamise ajast alates vahetas ta üle 50 aasta pidevalt omanikku: seda on omanud Helwigid, Bremenid, Stenbockid, Nierothid, Tollid, Brevernid ja teised[1]. 1840 sa mõisa omanikuks Adolf von Klugen. 1879-1919 kuulus mõis Stackelbergidele[1].

Viited

Välislingid