Paldiski raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tibukonn (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Paldiski jaamahoone2 (2011).jpg|pisi|300px|Paldiski jaamahoone (2011).]]
[[Pilt:Paldiski jaamahoone2 (2011).jpg|pisi|300px|Paldiski jaamahoone (2011).]]


'''Paldiski raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Paldiski]]s. Jaam asub [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Paldiski raudtee]] ääres 48 km kaugusel [[Balti jaam]]ast. Paldiskis on [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] rongiliikluse lõpp-punkt. Elektrirongide sõit marsruudil [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Tallinna–Paldiski]] algab ja lõpeb Paldiski raudteepeatuses<ref>[http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/paldiski.html Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Paldiski.]</ref>.
'''Paldiski raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Paldiski]]s. Jaam asub [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Paldiski raudtee]] ääres 48 km kaugusel [[Balti jaam]]ast. Paldiskis on [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] rongiliikluse lõpp-punkt. Elektrirongide sõit marsruudil [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Tallinna–Paldiski]] algab ja lõpeb Paldiski raudteejaamas. <ref>[http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/paldiski.html Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Paldiski.]</ref>


[[2010]]. aasta juunis avati Paldiskis uus täispikk 550 mm kõrgune [[ooteplatvorm]].
Üheteelise raudtee ääres on üks [[perroon]] pikkustega 200 meetrit<ref>[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid]</ref>.


[[2009]]. aastal avati raudteejaama lähedal küüditatute mälestusmärk<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/463710 Paldiskis küüditatute mälestusmärk avatud.] Eesti Päevaleht, 30. märts 2009</ref>.
[[2009]]. aastal avati raudteejaama lähedal küüditatute mälestusmärk ligi kolmele tuhandele saarlasele ja hiidlasele, kes [[Juuniküüditamine|1941.]] ja [[Märtsiküüditamine|1949.]] aastal Nõukogude võimu poolt Siberisse küüditati. <ref>[http://www.epl.ee/artikkel/463710 Paldiskis küüditatute mälestusmärk avatud.] Eesti Päevaleht, 30. märts 2009</ref>


==Ajalugu==
==Ajalugu==
Paldiski raudteejaam avati [[1870]] aastal seoses ([[Paldiski]]–)[[Tallinna–Narva raudtee]] rajamisega.
Paldiski raudteejaam avati [[1870]]. aastal seoses ([[Paldiski]]–)[[Tallinna–Narva raudtee]] rajamisega.


Tänu jäävabale sadamale sai Paldiskist Peterburi raudtee lõppjaam.
Tänu jäävabale sadamale sai Paldiskist Peterburi raudtee lõppjaam, mis mängis olulist rolli linna majanduslikus arengus.

[[4. november|4. novembril]] [[1961]] avati pidulikult elektrifitseeritud Klooga–Paldiski liinil (11,8 km) [[elektrirong]]ide liiklus ([[Tallinna–Paldiski raudteeliin]]). Elektrifitseeritud Keila–Klooga liin oli eelnevalt avatud juba [[1958]]. aasta detsembris. <ref>Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009.</ref>


==Jaamahoone==
==Jaamahoone==
[[Kroonuhistoritsism|Kroonuhistoritsistlikus]] stiilis puidust [[jaamahoone]] valmis tüüpprojekti järgi ning sarnaneb [[Keila raudteejaam|Keila]], [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]], [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] jmt. jaamahoonetega. Hoone on kasutusel tänini.
[[Kroonuhistoritsism|Kroonuhistoritsistlikus]] stiilis kahekorruseline puidust [[jaamahoone]] valmis koos raudteega 1870. aastal. <ref>[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)</ref>
Hoone ehitati Balti raudtee III klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt [[Keila raudteejaam|Keila]], [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]], [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] jmt. jaamahoonetega ning on suhteliselt autentsena säilinud tänaseni. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.<ref>[ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring.]</ref> Alates 1999. aastast on hoone arvel [[kultuurimälestis]]ena. Tänaseks on Paldiski jaamahoone renoveeritud ning heas seisukorras. <ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21522 21522 Paldiski raudteejaama peahoone • Mälestised • Kultuurimälestiste riiklik register]</ref>


==Pildid==
==Pildid==
29. rida: 32. rida:


==Viited==
==Viited==
{{Viited}}
{{viited|2}}
*[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Laoküla raudteepeatus|Laoküla]] | päis=Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Paldiski [[Pilt: No-Symbol.svg|link=|15px]]}}
{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Laoküla raudteepeatus|Laoküla]] | päis=Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Paldiski [[Pilt: No-Symbol.svg|link=|15px]]}}

Redaktsioon: 6. juuli 2015, kell 08:09

Paldiski jaamahoone (2011).

Paldiski raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Paldiskis. Jaam asub laiarööpmelise Keila–Paldiski raudtee ääres 48 km kaugusel Balti jaamast. Paldiskis on Elektriraudtee rongiliikluse lõpp-punkt. Elektrirongide sõit marsruudil Tallinna–Paldiski algab ja lõpeb Paldiski raudteejaamas. [1]

2010. aasta juunis avati Paldiskis uus täispikk 550 mm kõrgune ooteplatvorm.

2009. aastal avati raudteejaama lähedal küüditatute mälestusmärk ligi kolmele tuhandele saarlasele ja hiidlasele, kes 1941. ja 1949. aastal Nõukogude võimu poolt Siberisse küüditati. [2]

Ajalugu

Paldiski raudteejaam avati 1870. aastal seoses (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega.

Tänu jäävabale sadamale sai Paldiskist Peterburi raudtee lõppjaam, mis mängis olulist rolli linna majanduslikus arengus.

4. novembril 1961 avati pidulikult elektrifitseeritud Klooga–Paldiski liinil (11,8 km) elektrirongide liiklus (Tallinna–Paldiski raudteeliin). Elektrifitseeritud Keila–Klooga liin oli eelnevalt avatud juba 1958. aasta detsembris. [3]

Jaamahoone

Kroonuhistoritsistlikus stiilis kahekorruseline puidust jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal. [4] Hoone ehitati Balti raudtee III klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt Keila, Aegviidu, Vaivara jmt. jaamahoonetega ning on suhteliselt autentsena säilinud tänaseni. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.[5] Alates 1999. aastast on hoone arvel kultuurimälestisena. Tänaseks on Paldiski jaamahoone renoveeritud ning heas seisukorras. [6]

Pildid

Vaata ka

Viited

Eelnev peatus
Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel
Laoküla
Paldiski