Klaas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
eKr. Klaasi hakati iseseisva kunstlikult loodud materjalina kasutama [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]].<ref>Merle Bukovec. [http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2558/KlaasikunstiajaluguI.Teema1.pdf Millal, kus ja kuidas klaas alguse sai?], e-ope.ee, vaadatud 21. juuli 2013 </ref> Klaasi kasutati [[keraamika]] ja muude esemete [[glasuur]]ina. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] arendati [[klaasipuhumine|klaasipuhumise]] tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. [[Vana-Rooma impeerium]]i ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt [[vaas]]ide ja [[pudel]]ite jaoks. |
eKr. Klaasi hakati iseseisva kunstlikult loodud materjalina kasutama [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]].<ref>Merle Bukovec. [http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2558/KlaasikunstiajaluguI.Teema1.pdf Millal, kus ja kuidas klaas alguse sai?], e-ope.ee, vaadatud 21. juuli 2013 </ref> Klaasi kasutati [[keraamika]] ja muude esemete [[glasuur]]ina. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] arendati [[klaasipuhumine|klaasipuhumise]] tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. [[Vana-Rooma impeerium]]i ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt [[vaas]]ide ja [[pudel]]ite jaoks. |
||
Teadaolevalt oli Eestis esimene klaasisulatus [[Hiiumaa]]l Hüti klaasikojas (1628-1664). Üldse on Eesti aladel teada üle poolesaja klaasitööstuse. Üks suuremaaid ja kauemtegutsenud oli |
Teadaolevalt oli Eestis esimene klaasisulatus [[Hiiumaa]]l Hüti klaasikojas (1628-1664). Üldse on Eesti aladel teada üle poolesaja klaasitööstuse. Üks suuremaaid ja kauemtegutsenud oli Rõika-[[Meleski]] peeglivabrik (1792-2005) . |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 26. juuni 2015, kell 09:17
Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused).
Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks.
Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3).
Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.
Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest.
Klaasi ainulaadsus seisneb selles, et seda saab kasutada korduvalt uute toodete valmistamiseks, ilma et kvaliteet halveneks.
Klaas tekib mõnikord looduslikul teel vulkaanivooludest obsidiaani kujul.
Klaasi ajalugu
Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Varaseimad kirjalikud allikad klaasi valmistamise kohta pärinevad Mesopotaamiast 14.–12. sajandist eKr. Klaasi hakati iseseisva kunstlikult loodud materjalina kasutama 3. aastatuhandel eKr.[1] Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks.
Teadaolevalt oli Eestis esimene klaasisulatus Hiiumaal Hüti klaasikojas (1628-1664). Üldse on Eesti aladel teada üle poolesaja klaasitööstuse. Üks suuremaaid ja kauemtegutsenud oli Rõika-Meleski peeglivabrik (1792-2005) .
Viited
- ↑ Merle Bukovec. Millal, kus ja kuidas klaas alguse sai?, e-ope.ee, vaadatud 21. juuli 2013