Zoroastrism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Vaher (arutelu | kaastöö)
16. rida: 16. rida:
Tavade hulka kuulus tulekultus ja [[ohverdamine]], mida viisid läbi preestriseisuse liikmed atravanid ehk maagid. Surnukehad toimetati katuseta tornidesse - dakmadesse - [[röövlind]]udele nokkimiseks.
Tavade hulka kuulus tulekultus ja [[ohverdamine]], mida viisid läbi preestriseisuse liikmed atravanid ehk maagid. Surnukehad toimetati katuseta tornidesse - dakmadesse - [[röövlind]]udele nokkimiseks.
Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust ja [[viimne kohtupäev|viimsest kohtumõistmisest]], mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega, kes sünnib [[neitsi]]st ja päästab õigeusklikud inimesed. Viimases lahingus kurjuse maailm ja jumal Angramanju hävitatakse.<ref name="wiki" />
Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust ja [[viimne kohtupäev|viimsest kohtumõistmisest]], mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega, kes sünnib [[neitsi]]st ja päästab õigeusklikud inimesed. Viimases lahingus kurjuse maailm ja jumal Angramanju hävitatakse.<ref name="wiki">[http://en.wikipedia.org/wiki/Zoroastrianism Zoroastrianism]</ref>

Zoroastristide püha raamat on Avesta, mille vanimad osad, Gatha hümnid, olevat Zarathustra kirjutatud.<ref name="ENE2">ENE 7. köide, Tallinn, 1975, lk 405</ref> Hilisemad on preestrikoodeks, loitsud, prohvet Zarathustra legendid ja ettekuulutused. Avesta järgi on õiglase inimese voorused seotud maaharimise ja taimekasvatusega. Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe söömine ja loomusevastane suguelu.<ref name="wiki">[http://en.wikipedia.org/wiki/Zoroastrianism Zoroastrianism]</ref>


Iraani rahvuslikus ja riiklikus usundis zoroastrismis suhtuti põlastavalt ja vaenulikult abielust loobumisesse.
Iraani rahvuslikus ja riiklikus usundis zoroastrismis suhtuti põlastavalt ja vaenulikult abielust loobumisesse.

Redaktsioon: 3. märts 2015, kell 16:24

Faravahar - üks tähtsamaid zoroastrismi sümboleid

Zoroastrism (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka masdaism, on vanim monoteistlik usund.

Pärineb I aastatuhandest e.m.a Iraanist. Zoroastrism põhineb prohvet Zarathuštra (kreeka keeles Zoroaster) õpetustel, kes seda reformis 6. sajandil e.m.a ja pani aluse zoroastrismi püha raamatu Avestale. [1]

Zoroastrism tekkis Ahhemeniidide ajal (6.–4. sajandil e.m.a) ja oli mõne valitseja soosimisel, vahel, riigi peamine usund. Sassaniidide ajal (3.–7. sajandil m.a.j) oli zoroastrism täielikult Iraanis valitsevaks usundiks.

Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund ning olles oma aja suurim maailmareligioon, avaldas märgatavat mõju judaismi, kristluse ja uusplatonismi kujunemisele. Zoroastrism hävitati Iraanis 7. sajandi keskpaigal sissetunginud muhameedlaste poolt. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud parsidel, kes elutsevad Lääne-Indias Mumbai ümbruskonnas, ja Iraanis, kus on olemas väike zoroastrialaste kogukond.[2]

Usundi õpetuse järgi on peajumalaks, maailma ja inimkonna looja, Ahura Mazda (Tark isand). Talle vastandub Ahriman (Kuri Vaim). Selline kahesuse (dualistlik) idee esineb ka teistes monoteistlikes usundites - kristluses, islamis.

Kirjeldus

Zoroastrismi põhineb kahe vastandliku jõu, kurjuse ja headuse maailma vahelisel võitlusel, millest võtavad osa ka inimesed. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal Ahuramazda ning pimeduse ja kurjuse jõudude eesotsas on Ahuramazda kaksikvend jumal Angramanju. Ahuramazdal on sarnaseid jooni varasema Assüüria riigi peajumala Aššuriga. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus kas paradiis või põrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust.

Tavade hulka kuulus tulekultus ja ohverdamine, mida viisid läbi preestriseisuse liikmed atravanid ehk maagid. Surnukehad toimetati katuseta tornidesse - dakmadesse - röövlindudele nokkimiseks.

Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust ja viimsest kohtumõistmisest, mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega, kes sünnib neitsist ja päästab õigeusklikud inimesed. Viimases lahingus kurjuse maailm ja jumal Angramanju hävitatakse.[3]

Iraani rahvuslikus ja riiklikus usundis zoroastrismis suhtuti põlastavalt ja vaenulikult abielust loobumisesse.

Vaata ka

Viited