Sven Dimberg: erinevus redaktsioonide vahel
Kustutatud kogu lehekülje sisu |
Eemaldatud muudatus 4109048, mille tegi 5.179.20.110 (arutelu) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Catalogus lectionum publicarum 1694.jpg|thumb|Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolina) loengukataloog 1694. aastast. Dimberg märgib, et ta jätkab eelmisel aastal alustatud Newtoni teooriate tutvustamist.]] |
|||
'''Sven Dimberg''' ([[1661]], [[Dimbo]] vald, [[Rootsi]] – [[12. juuni]] [[1731]]) oli [[Rootsi]] ja [[Eesti]] füüsik ja jurist, 1690–1701 [[Tartu Ülikool]]i matemaatikaprofessor ja 1694–1695 ka rektor. Eestis teadaolevalt varaseim [[Isaac Newton]]i [[gravitatsiooniteooria]] tutvustaja. |
|||
Pastori poeg Dimberg õppis [[Uppsala Ülikool|Uppsala]] ja [[Turu Ülikool|Turu]] (al. 1677) ülikoolis, tegutsedes tudengipõlves ka eraõpetajana. Pärast ülikooli Euroopas reisides külastas ta muuhulgas Inglismaad, kus omandas 1687. aastal ilmunud esmatrüki Newtoni teosest "[[Principia]]". |
|||
1689 töötas Dimberg õppejõuna Turu ülikoolis. 1690. aastal Dimberg sai professorikoha Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolinasse), kus õpetas matemaatikat, optikat ja mehaanikat. Tartus oli õppinud juba tema isa.) Siiski veetis ta suure osa oma ametiajast Rootsis, püüeldes kohta Uppsala ülikoolis. (Uppsala astronoomiaprofessori kohale konkureeris ta kõrvuti [[Nils Celsius]]ega.) Pärast seda, kui ülikool sõja ja näljahäda tõttu [[Pärnu]]sse koliti ning õppejõud kitsikuse tõttu vähehaaval lahkuma hakkasid, vabastati ka Dimberg 1701. aastal pikaajalise tööülesannete mittetäitmise tõttu professoriametist. Hiljem tegutses ta Rootsis juristina. |
|||
==Sven Dimberg Tartu Ülikoolis== |
|||
Tähelepanuväärne on, et Tartu Ülikooli matemaatikaprofessorina hakkas Sven Dimberg vähemalt [[1693]]. aastast pidama loenguid [[Newtoni õpetus]]est – sellal polnud [[Newtoni gravitatsiooniteooria]] ka Inglismaal veel kõikjal omaks võetud. Dimbergi loengute ajel kasutas Newtoni teooriat oma disputatsioonis "Värvuste kasutamisest ja loomusest" ("De usu et natura colorum", juhendaja [[Sven Cameen]]) 1694. aastal [[Jacob Pranck]]. Dimbergi enda juhendatavad kirjutasid töid teistel teemadel, näiteks [[Laurentius Höyer]] metallide tekkest ("De Genesi Metallorum" 1693) ja [[Georg von Dunte]] Rootsi kuninga Gustav Adolfi Saksamaa-sõjakäigu põhjustest ("De Causis expeditionis, à Rege Gustavo Adolpho, in Germaniam quonds susceptae", 1691).<ref>Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe "Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu ülikoolis 1690. aastail", kogumikus "Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)" Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 26–53</ref> Ei ole kindlalt teada, kas Dimberg oli esimene Newtoni tutvustaja Rootsi riigi aladel. |
|||
Njutoniaanliku füüsika õpetamine jäi siiski Dimbergi isiklikuks algatuseks ning pigem valitses toona samuti edumeelne, aristotellikule [[skolastika]]le vastanduv [[kartesiaanlus]].<ref>P. Kard, P. Prüller "Füüsika Tartu ülikooli trükistes 1632–1710", kogumikus "Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)" Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 17–25</ref> |
|||
Teadaolevalt ostis Dimbergi Tartu Ülikoolile ka ülikooli esimese [[teleskoop|teleskoobi]] (''tubus opticus''), mis jõudis Tartusse 1692. aastal. 4. mail demonstreeris Dimberg seda kolleegidele. 12 [[küünar|küünra]] pikkune teleskoop telliti Inglismaalt. Teleskoobi pikkuse ([[Riia küünar|Riia küünra]] korral 6 meetrit, [[Inglise küünar|Inglise küünra]] korral ligi 14) ja toona saadaval olnud teleskoobitüüpide põhjal on [[Janet Laidla]] järeldanud, et tegemist oli [[läätsteleskoop|läätsteleskoobiga]], mis oli valmistatud tõenäoliselt papist või puidust. Dimbergi teleskoopi on maininud ka [[Meelis Friedenthal]] 2012. aastal ilmunud romaanis "Mesilased". Friedenthali teoses ja varasemas kirjanduses on seda küll ekslikult pikksilmaks nimetatud. |
|||
Sven Dimbergi tegevust Tartus on uurinud [[Ülo Lumiste]] ja [[Helmut Piirimäe]], viimasel ajal Janet Laidla. |
|||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
==Välislingid== |
|||
* [http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/orb.aw?class=document&action=print§ion=1170886 "Tartu tähetornis tutvustatakse 17. sajandi astronoomilisi vaatlusriistasid"], pressiteade [[Janet Laidla]] loengu "Millise teleskoobi võis Tartu ülikoolile tellida Sven Dimberg?" kohta 30. oktoobril 2012 |
|||
* Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe [http://www2.math.uu.se/research/pub/RodhePeetre.pdf "Sven Dimberg – en befrämjare av Newtons lära vid Tartu universitet på 1690-talet"] U.U.D.M HPM Report 2004:1 (ISSN 1651-0372) |
|||
* Tõnu Viik [http://ww.aai.ee/~viik/Eesti_astronoomia_algus.pdf "Eesti astronoomia alguspäevadest"] |
|||
==Kirjandus== |
|||
* Lumiste, Ü., Piirimäe, H. "Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu Ülikoolis 1690. aastail" // TÜ ajaloo küsimusi XI. Tartu, 1981, lk 26–53 |
|||
{{JÄRJESTA:Dimberg, Sven}} |
|||
[[Kategooria:Eesti füüsikud]] |
|||
[[Kategooria:Rootsi füüsikud]] |
|||
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]] |
|||
[[Kategooria:Rootsi matemaatikud]] |
|||
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] |
|||
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1661]] |
|||
[[Kategooria:Surnud 1731]] |
|||
[[Kategooria:Rootsi astronoomid]] |
|||
[[Kategooria:Eesti astronoomid]] |
|||
[[Kategooria:Uppsala ülikooli professorid]] |
|||
Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 12:51
Sven Dimberg (1661, Dimbo vald, Rootsi – 12. juuni 1731) oli Rootsi ja Eesti füüsik ja jurist, 1690–1701 Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor ja 1694–1695 ka rektor. Eestis teadaolevalt varaseim Isaac Newtoni gravitatsiooniteooria tutvustaja.
Pastori poeg Dimberg õppis Uppsala ja Turu (al. 1677) ülikoolis, tegutsedes tudengipõlves ka eraõpetajana. Pärast ülikooli Euroopas reisides külastas ta muuhulgas Inglismaad, kus omandas 1687. aastal ilmunud esmatrüki Newtoni teosest "Principia".
1689 töötas Dimberg õppejõuna Turu ülikoolis. 1690. aastal Dimberg sai professorikoha Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolinasse), kus õpetas matemaatikat, optikat ja mehaanikat. Tartus oli õppinud juba tema isa.) Siiski veetis ta suure osa oma ametiajast Rootsis, püüeldes kohta Uppsala ülikoolis. (Uppsala astronoomiaprofessori kohale konkureeris ta kõrvuti Nils Celsiusega.) Pärast seda, kui ülikool sõja ja näljahäda tõttu Pärnusse koliti ning õppejõud kitsikuse tõttu vähehaaval lahkuma hakkasid, vabastati ka Dimberg 1701. aastal pikaajalise tööülesannete mittetäitmise tõttu professoriametist. Hiljem tegutses ta Rootsis juristina.
Sven Dimberg Tartu Ülikoolis
Tähelepanuväärne on, et Tartu Ülikooli matemaatikaprofessorina hakkas Sven Dimberg vähemalt 1693. aastast pidama loenguid Newtoni õpetusest – sellal polnud Newtoni gravitatsiooniteooria ka Inglismaal veel kõikjal omaks võetud. Dimbergi loengute ajel kasutas Newtoni teooriat oma disputatsioonis "Värvuste kasutamisest ja loomusest" ("De usu et natura colorum", juhendaja Sven Cameen) 1694. aastal Jacob Pranck. Dimbergi enda juhendatavad kirjutasid töid teistel teemadel, näiteks Laurentius Höyer metallide tekkest ("De Genesi Metallorum" 1693) ja Georg von Dunte Rootsi kuninga Gustav Adolfi Saksamaa-sõjakäigu põhjustest ("De Causis expeditionis, à Rege Gustavo Adolpho, in Germaniam quonds susceptae", 1691).[1] Ei ole kindlalt teada, kas Dimberg oli esimene Newtoni tutvustaja Rootsi riigi aladel.
Njutoniaanliku füüsika õpetamine jäi siiski Dimbergi isiklikuks algatuseks ning pigem valitses toona samuti edumeelne, aristotellikule skolastikale vastanduv kartesiaanlus.[2]
Teadaolevalt ostis Dimbergi Tartu Ülikoolile ka ülikooli esimese teleskoobi (tubus opticus), mis jõudis Tartusse 1692. aastal. 4. mail demonstreeris Dimberg seda kolleegidele. 12 küünra pikkune teleskoop telliti Inglismaalt. Teleskoobi pikkuse (Riia küünra korral 6 meetrit, Inglise küünra korral ligi 14) ja toona saadaval olnud teleskoobitüüpide põhjal on Janet Laidla järeldanud, et tegemist oli läätsteleskoobiga, mis oli valmistatud tõenäoliselt papist või puidust. Dimbergi teleskoopi on maininud ka Meelis Friedenthal 2012. aastal ilmunud romaanis "Mesilased". Friedenthali teoses ja varasemas kirjanduses on seda küll ekslikult pikksilmaks nimetatud.
Sven Dimbergi tegevust Tartus on uurinud Ülo Lumiste ja Helmut Piirimäe, viimasel ajal Janet Laidla.
Viited
- ↑ Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe "Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu ülikoolis 1690. aastail", kogumikus "Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)" Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 26–53
- ↑ P. Kard, P. Prüller "Füüsika Tartu ülikooli trükistes 1632–1710", kogumikus "Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)" Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 17–25
Välislingid
- "Tartu tähetornis tutvustatakse 17. sajandi astronoomilisi vaatlusriistasid", pressiteade Janet Laidla loengu "Millise teleskoobi võis Tartu ülikoolile tellida Sven Dimberg?" kohta 30. oktoobril 2012
- Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe "Sven Dimberg – en befrämjare av Newtons lära vid Tartu universitet på 1690-talet" U.U.D.M HPM Report 2004:1 (ISSN 1651-0372)
- Tõnu Viik "Eesti astronoomia alguspäevadest"
Kirjandus
- Lumiste, Ü., Piirimäe, H. "Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu Ülikoolis 1690. aastail" // TÜ ajaloo küsimusi XI. Tartu, 1981, lk 26–53