Aidu võidualtar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. oktoober 2014, kell 02:43

Aidu võidualtar ehk Aidu Ohvri Altar (ka Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk, Aidu lahingu mälestussammas) on Vabadussõja mälestussammas Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Aidu külas. Mälestusmärk on arvele võetud ajaloomälestisena.

4. jaanuaril 1919 peetud Aidu lahinguga peatati enamlaste rünnak Põltsamaale. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas Eduard Järv.

Mälestusmärk avati 23. juunil 1929.
1932. aastal istutati mälestusmärgi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud.
4. jaanuaril 1934 istutas 2. üksik jalaväepataljon Aidu lahingu (1919) mälestuseks Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.
Mälestusmärk õhiti 1940. aasta sügisel ja purustati lõplikult 1965. aastal.
23. juunil 1989 taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas Jõgeva–Põltsamaa maantee ääres.^[1]

Viited

↑ Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507

Välislingid

Aidu võidualtar kultuurimälestiste riiklikus registris

[1] Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507

[1]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 '''Aidu võidualtar''' ehk '''Aidu Ohvri Altar''' (ka ''Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk'', ''Aidu lahingu mälestussammas'') on [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestussammas [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Pajusi vald|Pajusi vallas]] [[Aidu (Pajusi)|Aidu]] külas. Mälestusmärk on arvele võetud [[ajaloomälestis]]ena.
-[[4. jaanuar]]il 1919 peetud [[Aidu lahing]]uga peatati enamlaste rünnak [[Põltsamaa]]le. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.
+[[4. jaanuar]]il 1919 peetud [[Aidu lahing]]uga peatati enamlaste rünnak [[Põltsamaa]]le. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas [[Eduard Järv]].
+*Mälestusmärk avati 23. juunil 1929.
-Ohvri Altari kavandi joonistas [[Eduard Järv]].
-*Mälestusmärk avati 23. juunil 1929. aastal.
 *1932. aastal istutati mälestusmärgi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud.
 *4. jaanuaril 1934 istutas 2. üksik jalaväepataljon [[Aidu lahing]]u (1919) mälestuseks [[Aidu (Pajusi)|Aidust]] toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.